„Olen vaimulikuna aastaid töötanud nõukogude korra ajal ja märkan, et taas ilmneb hoiakuid ja tunnuseid, mis omased tollasele ajale,“ ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder viimase aja kirikut puudutavaid avalikke sõnavõtte silmas pidades välja karmid sõnad. Tema artikkel vastuseks viimaseaja kriitilistele arvamusavaldustele kiriku suunal ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.

„Olen vaimulikuna aastaid töötanud nõukogude korra ajal ja märkan, et taas ilmneb hoiakuid ja tunnuseid, mis omased tollasele ajale,“ ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder viimase aja kirikut puudutavaid avalikke sõnavõtte silmas pidades välja karmid sõnad.

„Olen vaimulikuna aastaid töötanud nõukogude korra ajal ja märkan, et taas ilmneb hoiakuid ja tunnuseid, mis omased tollasele ajale,“ ütles peapiiskop emeeritus Andres Põder viimase aja kirikut puudutavaid avalikke sõnavõtte silmas pidades välja karmid sõnad. Tema artikkel ilmus ajalehe Postimees arvamusveergudel.

Vaimulik kirjeldab, mille põhjal need paralleelid viimasel ajal on tekkinud: „Meenub, kuidas ENSV Ministrite Nõukogu juures tegutsenud Usuasjade Nõukogu volinik mult mõnelgi puhul seletuskirja nõudis ja ähvardas tegevusloa ära võtta või kuidas käidi jutlusi kontrollimas ja üles kirjutamas. See olevat riigi õigus. Aga teadagi millise.” Ta tuletab meelde: “Demokraatlikus riigis ei pea keegi oma süütust tõestama, tõestada tuleb süüd.“

Ohumärke näeb Põder ka paaris hiljuti Postimehes ilmunud kirjutises (juhtkiri “Põhiseadusesse kirjutatud usuvabadusel on piirid“, 12.10 ning Meelis Oidsalu “EELK peapiiskop on hakanud radikaliseeruma“, 16.10.22).

Emeriitpeapiiskop soovib korrigeerida meedias kõlanud arusaamu riigikiriku mõistest. Ta soovib ümber lükata nii väite, et kirikul ei ole põhiseralduslikku kaitset kui ka arusaama, et usuvabadus on individuaalne õigus. Vaimulik leiab, et juba ainuüksi kristlaste usutunnistusest, mis ütleb: „usun üht püha kristlikku kirikut“ peaks piisama mõistmiseks, et usutalituste täitmine toimub mitte ainult individuaalselt, vaid koos teistega, avalikult.

Kiriku ülesanne on oma tõekspidamistest lähtuvalt toetada riiki moraalse julgeoleku tagamisel, tõi Andres Põder välja. Seejuures on vastupidiselt kõlanud arvamustele oluline just riigikiriku puudumine: „See annab vabaduse igakülgseks partnerluseks – olgu lepinguliseks või institutsionaalseks – mitte ainult kolmanda sektori, vaid ka riigiga, näiteks Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni näol,“ ütles vaimulik. Sellest põhimõttest on tema sõnul hästi aru saanud näiteks president Toomas Hendrik Ilves, kes EELK 90. aastapäeval ütles: „Lahutatus riigist on kiriku suur vabadus. Vabadus mitte kooskõlastada oma otsuseid, vabadus mitte olla mõne võimumehe hääletoru või riigi käepikendus, nähtus, mis paraku pole mõnes riigis tänapäevalgi võõras.“

Peapiiskop Urmas Viilmad radikaliseerumises süüdistanud Meelis Oidsalu mõtteviga näeb Põder selles, et Oidsalu meelest on riigikirik de facto kõikjal, kus kirik riigiga suhtleb – olgu ühiskomisjonina või „valitsuspoliitikasse dotseerivalt“ sekkumisena. „Õigusajalooliselt tähendab riigikirik seda, et riigivõim otsustab nii kiriku korra kui ka usu sisu üle,“ selgitas Andres Põder. Selles tähenduses on riigikirikud Põderi sõnul näiteks Inglismaal, Taanis ja Norras, viimasel ajal ehk ka Lätis.

Vaimulik tuletas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku metropoliit Eugenit tabanud kriitikale vastates meelde, et kirikupea on kirjutanud Venemaa agressiooni Ukrainas hukka mõistvale avaldusele. Lõpetuseks kutsus Andres Põder üles üksteise austamisele ja kodurahule.

1