Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik oma 2022. Issanda aasta jõulunumbris

Et jõulud oleks tõelised kristliku armastuse pühad, kutsub peapiiskop Urmas Viilma oma läkituses eestimaalasi annetama jõulukingituse jagu  rõõmu neile, kes on sunnitud tähistama jõule põgenikena Eestimaal. 

Muusika ühendavast ja ülendavast jõust kirjutab juhtkirjas piiskop Tiit Salumäe. Just jõulupühad  toovad tema kinnitusel esile kirikumuusika erilise rolli ja ülesande ülistada ja laulda Jumalale kiituseks. 

Eesti Kirik küsis oma lugejatelt: mis on teie lemmik jõululaul? Esimest ja teist kohta jagas „Püha öö“ ja „Oh sa õnnistav“, kolmandal kohal on „Ei au, ei hiilgust“ ning neljandat ja viiendat kohta jagavad laulud „Kõik usklikud, tulge“ ja „Neil karjastel väljal“. 

Marju Kõivupuu meenutab motiivi setu regilaulust, kus Jeesus tuleb maailma ja kerjuse kujul otsib jõuluõhtul külalislahket majapidamist. Kui paljudesse kodudesse on Jõululaps täna teretulnud, küsib folklorist ning tõmbab aegade vahel paralleele. 

Kui levinud tava kohaselt püüavad inimesed jõuludeks koju jõuda, siis piiskop Tiit Salumäe võttis koos abikaasa Liaga pühadeks ette teekonna Pühale Maale – jõululaupäeval võtab ta Petlemmas osa öisest missast Jeesuse sünnikirikus. 

Tänavune jõuluõhtu teleülekanne tuleb Pärnust, kus juba mitu aastat remonditakse  Eliisabeti kirikut. Jumalateenistus algab kell 16 ja seal jutlustab peapiiskop Viilma.

Kuigi advendi- ja jõuluaeg on ligimesele suunatud aeg, peame tihti tunnistama, et sageli on esikohal oma mina ja enesele mõtlemine ning alles siis tulevad Jumal ja ligimene, arutleb kolumnist  Tiina Janno.

Leeripoisist preestriks sai 30 aastat tagasi ruttu, kinnitavad Saaremaa vaimulikud Hannes Nelis, Anti Toplaan ja Veiko Vihuri, kel täitus 30. preestriordinatsiooni aastapäev. 

Kuna evangeeliumites kirjeldatud jõululugu on nii inimlik, soe ja lihtne, siis on see kunstis väga armastatud, kinnitab Eesti kunstimuuseumi teadur Anu Allikvee ja tutvustab maailma kunstipärandist säravaid näiteid, mis on inspireeritud jõululoost.

Jeesuse kuninglikkuse kujutamine algas Petlemmast, väidab teoloog Randar Tasmuth ja täpsustab, et niisuguse kujundi kaudu pidid mõistma ja mäletama Jeesust tema kaasaegsed järgijad kui nad jutustasid ja andsid edasi pilti armastatud õpetajast ja sõbrast. 

Kui Joosep oma last ootava kihlatuga Petlemma jõudis, olid jutud Maarja nii-öelda ebasündsast teost juba ees ootamas, kirjutab teoloog Peeter Roosimaa ning avades jõululugu selgitab, miks Jeesus ikkagi pidi sündima väljaspool kodu.  

Hingehoiuveerus kirjutab vaimulikust hingehoidja Urmas Nagel, et just jõulude ajal tunnevad paljud inimesed end üksi ning siin on võimalus vaimulikul mõtestada enda ülesandeid senisest erineval viisil: lisaks Sõna kuulutamisele ja sakramentide jagamisele saab vaimulik olla kaaslaseks.

Tartu ülikooli taasavatud usuteaduskonna esimene dekaan, vaimulik, emeriitprofessor ja tõlkija Kalle Kasemaa tähistab 30. detsembril 80. sünnipäeva. Juubeli eel usutleb teda ametivend Vallo Ehasalu.

Jõulude eel Eesti Kirikule antud intervjuus meenutab peapiiskop Urmas Viilma lõppevat aastat enda elus kui väga tempokat ning seoses sõjaga Ukrainas ka kirikule tervikuna väljakutset esitava aastana. 

Jõululugu on Sõna loova väe kütkes, kirjutab lehejutluses Tallinna piiskopliku toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. 

Eesti Kirik soovib oma lugejatele meelerahust kantud jõulupühi ja väga head uut 2023. aastat! Järgmine lehenumber jõuab huvilisteni 11. jaanuaril.