Koguduse lugu: Kunda kogudus

Koguduse lugu: Kunda kogudus

Jumalateenistus Kunda kirikus (Foto: koguduse arhiiv)

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Kunda koguduse lugu.

Viru-Nigula kihelkonna loodeosas suubub Soome lahte Kunda jõgi. Jõesuudmes on vana sadamakoht. Mõned kilomeetrid ülesvoolu asub Kunda Lammasmägi, mis on üks Eesti vanemaid asustuspiirkondi. Väike küngas oli kunagi järvesaar ning seal toimetasid kütid ja korilased juba keskmisel kiviajal. Siit saadud arheoloogiliste leidude põhjal on keskmise kiviaja vastav arengujärk saanud Kunda kultuuri nime. 

13. sajandil läänistati Kunda mõis Nicolaus de Kundisele. Rootsi ajal omandas mõisa Tallinna raehärra Johann Müller. 9. novembril 1635 oli Holsteini hertsog Friedrich III suurearvuline saatkond teel Moskva poole, et Pärsiasse minna. Paraku laev hukkus ja eluga pääsenud meeskonnale pakkus peavarju Kunda mõis, kus peatuti üle kolme nädala. Mõisniku tütred põetasid meremehi ja sõbrunesid nendega, hiljem sõlmiti ka abielusid. 18. sajandil ehitati hilisbarokne mõisasüda, üks Eesti suurejoonelisemaid mõisaansambleid. 

Aastal 1805 sai keisrilt ehitusloa Peterburi ärimees Blücher, kellele tuli pähe mõte asutada Kunda randa eksport-import sadam ja sanatoorium pealinna jõukatele elanikele, ehitada hoone tolliametile, rajada Kunda jõele saeveski metsamaterjali töötlemiseks ning jõesuudme lähedale sadamamuul. Kõigele sellele pani ettevõtlik Peterburi sakslane nimeks Neu London – Uus London, millest kohalike suus sai Lontova. Siin Lontovas on sündinud astronoom Ernst Öpik ja geoloog Armin Öpik. Kunda vallas sündisid keemik Michael Wittlich ja kirjanik Jüri Parijõgi. Veel on Kundas sündinud kirikuõpetaja Voldemar Kuljus, pedagoogikateadlane Lembit Andresen ja taani helilooja Knudåge Riisager. 

1870. aastal avati Tallinn-Peterburi raudtee ja Kunda mõisnik John Carl Girard de Soucanton rajas mere äärde tsemenditehase „Port Kunda“. Siit algas Kunda asula areng. 1893. a. ehitati Kunda jõele maailma kolmas ja Põhjamaade esimene hüdroelektrijaam. 1896. a. jõudis Rakverest Kundasse kitsarööpaline raudtee. Kundasse ehitati teinegi tehasehoone ning 1912. a. alustas tööd juba kolmas tehas. 

Aastal 1904. a. lasi parun Johann Wilhelm Girard de Soucanton ehitada Kunda töölisasula esimese pühakoja, Kunda Eelija kabeli. See oli kümme sülda pikk, viis lai ja kolm sülda kõrge viie suure aknaga puithoone. Jumalateenistusi pidas siin Viru-Nigula koguduse õpetaja. Kabel ehitati Kukerpallimäele, mõisamaadest eraldatud platsile maantee ja jõeoru vahel praeguse Mere tänava ääres. Selsamal 1904. aastal pühitseti ka Kunda surnuaed. 

Kuna Viru-Nigula kirik asus kasvavast töölisasulast 10 km eemal, oli Kunda abikirik oluline nii Kunda asula kui lähikonna rahvale. Pühapäeviti kogunes rahvas jumalateenistustele, jõuluaegu kaikus teedel aisakellade rõõmus helin. Kuigi kabeli tegevusaeg osutus lühikeseks, oli sellel suur tähtsus kristliku kasvatustöö edendamisel Kundas. 

Eesti vabadussõja ajal oli Kunda kabel keerulises olukorras, sest tornis oli punaväe tulejuhtimispunkt. Eesti laevastikul ei jäänud dessandi ajal muud üle, kui suurtükist torni pihta tulistada. Torn süttis 23. detsembril 1918 ja kabel põles maani maha. Vundament on siiani alles, kuigi Nõukogude piirivalvurid on hiljem sellest kraavi läbi kaevanud. Kunda vana kabel on tõenäoliselt ainus pühakoda, mille on hävitanud Eesti kaitsevägi. 

Esimene maailmasõda ja 1929. aastal alanud majanduskriis andsid Kunda sadamale ränga hoobi – vähenes kaubakäive, katkes tsemendivedu välismaale ja Soome tollipoliitika tegi lõpu kartulikaubandusele. Kunda kaubasadam lõpetas tegevuse 1940. aastal.

Samal ajal edenes koguduse elu. Pärast vana kabeli põlemist andis Kunda tsemendivabriku valitsus jumalateenistuste pidamiseks endise tööliste kasarmu. 

Seltskondlike organisatsioonide ja kohalike elanike poolt arutati mitmel korral uue kiriku ehitamise küsimust, kuid asi ei nihkunud paigast. 1922. a. asusid asja etteotsa Peeter Püss, Jaan Speek ja Adolf Ehnboum. Kiriku projekt telliti Tallinna arhitekt Ernst Kühnertilt. 1924. a. korraldati proua A. Hanseni abiga suur rahvapidu kiriku ehituse heaks. Kuna kiriku ehitust ei suudetud alustada, võttis vabriku valitsus selle 1927. aasta kevadel enda peale. 

Teisel nelipühal, 6. juunil 1927 pani piiskop Jakob Kukk nurgakivi Kunda kirikule. Tsinkkastis müüriti nurgakivisse muuhulgas eestikeelne Piibel. 

Kirik ehitati paekivist ja tsemendist ning varustati ahjuga. Vastupidiselt tavapärasele on Kunda kiriku uks idas ja altar läänes. Kiriku krohvlagi meenutab kujult paadipõhja. 

Vabriku taanlasest direktori Theodor Hanseni abiga leiti kiriku ehituseks rahalisi vahendeid ka Taanist ja Rootsist. Nii kandsid ühe kolmandiku ehituskuludest Kunda alevi ja ümbruskonna elanikud, teise kolmandiku Taani ja viimase kolmandiku Kunda vabriku Rootsi aktsionärid. Kuna välismaalastel polnud lubatud omada Eestis kinnisvara, jõudsid aktsionäride toetused kohale vabriku kaudu. 

Kiriku ehitamisele ja sisustamisele kaasaaitamine ning esmajärjekorras Kristuse kuju Kundasse jõudmine oli Hanseni abikaasa suurprojektiks Kundas. Altaripildi asemel paigutati Kunda kirikusse kutsuva Kristuse kuju, mis on väike kipskoopia taani skulptori Bertel Thorvaldseni kuulsast skulptuurist. Lisaks asub Kunda kirikus August Weizenbergi 1869. aastal loodud stukkreljeef, mis kujutab Kristust palvetamas Ketsemani aias. 

8. jaanuaril 1928. a. jõudis kätte Kunda kiriku pühitsemise päev. Kell 11 kogunes suur rahvahulk vana kabeli asupaika, kust rongkäigus mindi uue kiriku ette. Seal andis ehitusinsener Krimm kiriku võtmed õpetaja Aleksander Alveri kätte, kes need omakorda piiskop Jakob Kukele usaldas, paludes avada uus pühakoda. Pidulikul jumalateenistusel osalesid ka Alutaguse praost Jakob Jalajas, Tartu Peetri õpetaja Jaan Treumann, Haljala õpetaja Martin Nurm, Tallinna Pauluse õpetaja Paul Voldemar Kuusik ja Jõhvi õpetaja Jaak Varik. Osavõtjaid oli hinnanguliselt 2000 kuni 2500 inimest. 

Kuna uuel kirikul puudus orel, alustati pühitsemispäeval korjandust selle ostmiseks. Aasta lõpuks oli orel valmis. Selle ehitas August Terkmann. Kunda kirik on tuntud oma hea akustika poolest. 

Samuti tuli pühitsemispäeval jutuks iseseisva koguduse loomise küsimus. Seegi mõte sai teoks. 10. juulil 1929 sai Kundast iseseisev kogudus. Juhatuse esimeheks valiti Peeter Püss. Esialgu teenisid Kunda kogudust vaheldumisi Viru-Nigula õpetaja Aleksander Alver ja Rakvere Kolmainu koguduse õpetajad Egon Pallon ja Bruno Ederma. 

1935. aasta suvel teenis Kunda kogudust õpetaja Adolf Horn, 8. detsembril valis aga kogudus oma esimeseks õpetajaks Samuel Eberhardi. 17. mail 1936 seadis piiskop Rahamägi ta pidulikult ametisse. Kunda vabrik andis kirikuõpetajale korteri, kogudus maksis palga. 

Tornikella sai Kunda kirik 1937. aastal. Kell valati Tallinnas Franz Krulli masinatehases. Kuna kell ei mahtunud kitsasse torni ära, riputati see torni välisküljele kiriku katuseharja kohale. See on praegu ainuke kirik Eestis, kus nõnda on tehtud. 

Suureks sündmuseks Kunda koguduse elus oli kiriku noortepäevade võõrustamine 12.-14. augustini 1938. Üle Eesti tuli kokku ligi 800 osavõtjat. Kuna nii suur hulk kirikusse ei mahtunud, peeti jumalateenistusi vabriku saalis. Noortepäevad olid kantud juhtmõttest „Kristust on kuningas, võit on ta päralt!“ 

1938. aastal sai Kunda linnaõigused, ent peagi jõudis kätte kannatuste aeg. 1939. aastal lahkus õpetaja Eberhard Saksamaale. Järgmisel aastal natsionaliseeriti vabrik ja direktor Hansen lahkus Eestist. Sõjas hävis Kunda mõisahoone, kirik õnneks jäi terveks. Viis aastat teenis kogudust õpetaja Voldemar Takkel, kuid 1944. aasta sügisel põgenes ta Rootsi. Edaspidi on Kunda olnud enamiku ajast naaberkoguduste vaimulike teenida. 

Veel 1980. aastatel oli Kunda kirikul laastukatus. 

Aastal 2005 kinkis elupõline kaugsõidukapten Aadu Nurmsalu meetripikkuse laevamudeli, mis ripub nüüd kiriku laes. Elusuuruses oleks see viiemastiline parklaev umbes 120 meetrit pikk ja mastid kõrguksid üle kolmekümne meetri. 

Vastavalt koguduse avaldusele nimetas Konsistoorium Kunda koguduse 4. septembril 2012 Kunda Kolmekuninga koguduseks, kuna kirik on pühitsetud kolmekuningapäeva paiku. 

14. juunil 2018 pühitses diakon Ahti Bachblum mälestuskivi Kunda vana kabeli asukohas.

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Lisa kommentaar