Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Loksa koguduse lugu.

Kuusalu kihelkonna kirdeosas Pärispea poolsaare juures suubub Hara lahte Valgejõgi, mis oli oluline lõhe ja silmu püügikoht. Jõe suudme ümber oli Loksa küla koos Maarja kabeliga. Kabeli ehitusaeg pole teada, kuid 1629. aastal on seda tulnud parandada. Kuusalu rootsiaegne kirikuraamat tõdeb, et Loksa on väga ilus paik. 

1735. aastal kirjutati üles Loksa kabeli varandus. Palju seda just polnud: üks väike kell, tinakarikas taldrikuga ja altarirätik. 

1766. aastal lasi Kolga mõisahärra, krahv Karl Magnus Stenbock  vana ja väsinud Loksa kabeli asemele uue pühakoja ehitada. Kabeli pühitses 27. augustil 1766. a. Ida-Harju praost Carl Bernhard Ehinger. Tänaseni on alles selle kabeli altarimaal. Maalil on kujutatud nii püha õhtusöömaaega kui Kristust ristil. Tundmatu kunstnik on 1780. aasta paiku seitsmest vertikaalselt punnitud lauast alusele maalinud Jeesuse, kes istub jüngritega valge linaga kaetud laua ümber. Maali ülemises osas on Jeesust kujutatud ristilööduna. Risti kõrval seisavad Jeesuse ema Maarja ja apostel Johannes. 

See kabel Valgejõe paremal kaldal püsis üle 80 aasta. Kolmas kabel ehk praegune Loksa kirik ehitati jõe vasakule kaldale. Senine kabeli asukoht koos selle juures asunud matmispaigaga hüljati arvatavasti raske, savise maa tõttu.  

Kivikirikut hakati ehitama 1847. aasta sügisel, kui pandi paika hoone aluskivi. Kahe aasta pärast oli pühakojal katus peal ja 1850. aastal valmis ka torn. Kolm aastat hiljem olid sisetööd lõpetatud ja sisustus valmis. 27. septembril 1853 pühitses kabeli Tallinna kindralsuperintendent Carl Christian Friedrich Rein. Teda assisteerisid Jõelähtme õpetaja praost Gustav Heinrich Schüdlöffel ja Kadrina koguduse õpetaja Karl Hellenius. Kuusalu kogudust ja Loksa rahvast teenis sel ajal õpetaja Eduard Ahrens, kes suuremat tuntust kogus eesti keele grammatika koostajana. Kuigi uus pühakoda oli eelmisest 12 ruutsülda suurem, ei mahtunud hulgana kokkutulnud rahvas pühitsemispäeval ära ning osa inimesi pidi jumalateenistusel osalema ukse taga õues. 

Loksa kirik on tagasihoidlik maakirik. Ühelöövilise pikihoonega liitub lääneosas veidi eenduv nelinurkne torn. Kirikusaal on talalaega. Erandlikult puudub käärkamber. Kuuekandilise põhiplaaniga kantsel valmis kirikuhoone pühitsemise ajaks. Värvilised aknaruudud annavad lihtsale sisekujundusele rõõmsa ilme. Valgusküllane ja hoolitsetud Loksa Maarja kirik asub keset surnuaia rohelust. 

Aastal 1888 maalis Tallinna kunstnik Theodor Albert Sprengel uue altaripildi Loksa kirikule. Neli aastat varem oli sama kunstnik valmistanud maali ka Leesi pühakojale. Loksa maalil on  kujutatud ülestõusnud Kristust väljumas hauast, kahel pool kummardavad inglid ning jalge ees maha kukkunud sõdurid. Maali ülemistes nurkades on sõnad – vasakul: „Jeesus elab“ ja paremal: „Elagem temale“. 275 rubla saadi maali jaoks kokku koguduse annetustest. 

1889. aastal muretseti orel. Selle ehitas Nõvalt pärit eesti orelimeister Gustav Terkmann ehk Targamaa. Võib arvata, et Loksa kiriku oreliga on tegelenud ka tema poeg, veelgi viljakam orelite ehitaja August Terkmann, sest kirikutes asuvad pillid vajavad ikka hoolt ja korrastamist. Seda, et ka Loksa orel sai tunda meistri hoolitsevat kätt, meenutab orelile kinnitatud messingplaat laevatehase riigisakslasest töödejuhataja Alfred Borgmanni mälestuseks. Oreli korrashoiuks oli ta annetanud 300 krooni. Loksa orelil on 2 manuaali, pedaal ja 9 helisevat registrit. 

Kiriku vara on Loksal hoolega hoitud. Alles on esimesest kabelist pärit kaks küünlajalga ja ristimisvaagen, mille 1721. aastal valmistas Tallinna tinavalaja Johann George Stier. 

Kirikust sai alguse Loksa haridustee. Köster Jakob Janter alustas lastele koolitarkuse andmist 1867. aastal. Kuna puudus koolituba, tegi ta seda esimesed 8 aastat oma elutoas. Seejärel valmis esimene koolitare ehk Kõnnu valla külakool. Köster Janteri tungival soovitusel astus Hugo Lepnurm Tallinna Konservatooriumi oreliklassi. Hugo Lepnurm sündis Kolga valla Tsitre külas ning oli hiljem pool sajandit oreliprofessor. 

1874. aastal ehitas krahv Karl Magnus Stenbocki poeg Nikolai Stenbock Loksa tellisetehase. Oma aja kaasaegseim tehas tõi Loksa külla palju uusi elanikke. Väidetavalt ehitati pool Helsingi linna Loksa tellistest. Jõesuudmesse rajas krahv Stenbock sadama ja hoburaudtee tehasest sadamani. Lisaks Soome laevade käis siin ka Taani ja Inglise laevu. Telliste kõrval läksid kaubaks Joaveskil toodetud papp ja tehase  juures töötava saekaatri lauad. 1905. aasta paiku ostis Vene riik silla ära, pikendas seda ja süvendas sadamat. Loksa dokis hakati remontima laevu ning ehitama väiksemaid aluseid ja paate. 1910. a. avati Loksa ja Tallinna vahel laevaliin. Järgnesid kaubandus- ja teenindusettevõtted, avati turg ning rajati uusi töökodasid. 20. sajandi alguses kujunes Loksa aktiivse seltsieluga alevikuks ja suvituskohaks. 

1894. a. laiendati surnuaeda ning ehitati kaks uut väravat. Loksa kiriku 50. aastapäeval, 28. septembril 1903 pühitses Kuusalu kirikuõpetaja Woldemar Kentmann uue pronksist tornikella, mis valati Lavrovi tehases Gattšinas. Eelmine kell oli mõranenud, kuid on siiski kirikus hoitud ja alles. 

1920. aastal määrati kindlaks Loksa abikoguduse piirid ja seati sisse iseseisev asjaajamine. 1923. a. peeti Loksal esimene iseseisev leeriõpetus. Jumalateenistusi pidas Kuusalu koguduse õpetaja, kohapealseks ametikandjaks oli köster. Köstrina on Loksa rahvast teeninud Johannes Einstruk, Jaagup Villipus, Madis Rookman, Johannes Raedow, Karl Sildnik, kõige kauem aga Janterite pere. 

Tasapisi veeretati mõtet iseseisva Loksa koguduse loomisest. Kui Loksa köster Arnold Jakobson 1935. aastal Tartu Pauluse koguduse organistiks kutsuti, avanesid Loksal uued võimalused elu ümberkorraldamiseks. Esimene Loksa oma kirikuõpetaja oli Jaan Rander. Esimese jumalateenistuse pidas ta 22. detsembril 1935. Ametlikult tunnistati Loksa kogudus iseseisvaks 11. märtsil 1936. 

See ilus aeg ei kestnud kaua. Teise maailmasõja ajal peideti kiriku esinduslikud kroonlühtrid igaks juhuks ära. Need kaevati maasse, mistõttu purunesid kristallripatsid. Sõda läks mööda ja kirik jäi terveks, kuid õpetaja Rander põgenes 1944. aastal Saksamaale. Alates 1945. aastast teenis Loksa kogudust vennastekoguduse jutlustaja Nikolai Kalda, kellest peagi sai diakon ja viimased paarkümmend aastat juba koguduse õpetaja. Koguduse kandva osa moodustaski vennastekoguduse raudvara, ja muidugi segakoor, mis koos Kuusalu koguduse kooriga alati surnuaiapühadel laulis. 

Muuhulgas oli Nikolai Kalda suurepärane tisler. Tema hööveldatud aerud olid vastupidavad ja samas kerged sõuda. Kui nõukogude võim võttis koguduselt ära Loksa pastoraadi ja pani sinna villavabriku, ehitas õpetaja Kalda kiriku lähedale elumaja, mis oli pisike nagu nukumaja. Ise valmistas ta mööbli, mis täpselt oma kohale mahtus. Kord mõõtnud ta sammudega Kuusalu pastoraadi saali ja tõdenud siis, et sinna mahuks ära kogu tema maja ja veerand kapsamaad ka. 

Loksa kogudus oli vaimulikult elav ja alevikus oli suhtumine kirikusse sõbralik ning toetav. Kuni Kuusalus veel keskkooli polnud, käisid õpetaja Eduard Salumäe vanemad lapsed Loksa keskkoolis. Kui siis kirikus oli nädala sees matuseks organisti tarvis, helistas õpetaja Nikolai Kalda Loksa keskkooli direktorile Robert Adamsonile, et see kellegi Salumäe lastest kirikusse saadaks. Nii siis kutsutigi kas Jaak, Lea või Tiit tunnist direktori juurde, kes saatis õpilase kirikusse orelit mängima. 

1978. aastal asus Loksa kogudust teenima õpetaja Vivian Varalaid. Viis aastat hiljem sai temast Vivian Raudsepp, kui ta abiellus arstist jutlustaja Jüri Raudsepaga. 1986. aastal asus Vivian teenima Harju-Jaani kogudust ja ühtlasi hooldama Jüri kogudust. Kaks aastat hiljem sai abikaasast Jüri koguduse õpetaja. Loksa kogudust teenis edasi Edgar Vaikmäe, endine Tallinna Kaarli koguduse õpetaja. Loksa kogudust teenis ta seni kuni tervis lubas. 

1993. a. sai Loksa linnaõigused, 2003 ehitati endine lasteaed ümber vene õigeusu kirikuks. Lisaks asub Loksal baptistide palvemaja. 

Külmal aastaajal peab EELK Loksa Maarja kogudus jumalateenistusi orelirõdu all, kuhu aknaid meenutava seinaga on eraldatud väike talvekirik. Koguduse laulu saadetakse seal sajandivanuse harmooniumiga. Paar korda on Loksa kogudusel veel olnud oma õpetaja. Paraku vahetas õpetaja Heiki Reila vaimuliku ameti ilmaliku töö vastu ning õpetaja Andi Kirotar hukkus autoavariis. Täna on Loksa kogudus taas Kuusalu õpetaja teenida. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

2