Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse lugu.

Taani kuningas Erik IV soovil asutasid tsistertslased Tallinnas 1249. aastal Püha Miikaeli nunnakloostri. Klooster omas patronaadiõigust Oleviste kiriku üle. 

Kloostri kirik ehitati samuti 13. sajandil ning see asub Suur-Kloostri 14. Kirik põles 1433, kuid tehti jälle korda. Reformatsiooni ajal kloostrit ei suletud. Siit vabatahtlikult lahkujaid oli ainult neli. On teada, et aastal 1531 peeti katoliikliku kloostri kirikus luterlikke rootsikeelseid jumalateenistusi. Õieti kuulus see rootsikeelne töö Niguliste koguduse hulka. 

1543 astus kloostri abtiss Elsebe Soye luteri usku, kuid jätkas kloostri valitsemist. Samal ajal pidas kloostri kirikus rootsikeelseid jumalateenistusi Hermann Gronau, endine Tallinna triviaalkooli rektor, kes soovitas Tallinnas kasvatada ja õpetada vaeseid koolipoisse vaimulikesse ametitesse. Tundub, et seda nõuannet ongi kuulda võetud. 

Liivi sõja ajal oli Rootsi-Mihkli koguduse õpetajaks pastor Olaus, kelle nime on kirjutatud küll Oluf, Olof või Olef. Igatahes aitas tema diplomaatiline tegevus kaasa sellele, et Põhja-Eesti läks 1561. aastal Rootsi riigi koosseisu. Olausest endast sai Tallinna rootsikeelse toomkoguduse hingekarjane. 

Kloostri kirikus teenis rootsikeelset kogudust edasi Johannes Mündrich, kunagine vaene koolipoiss, kellele kooli poolt isegi riided selga anti ja kes seejärel linna kulul ülikooli saadeti. 35 aastat teenis ta Rootsi-Mihkli kogudust ning elu lõpul Oleviste ja Kalamaja kogudust. 

Aastal 1629 suri nunnakloostri viimane domina ning sellega lõppes kloostri tegevus. 1631. aastal avati kloostri ruumides Tallinna Gümnaasium ning kloostri kirik anti üle Rootsi garnisonile. Sellega oli kirikuhoone Rootsi-Mihkli koguduse päralt. 

Rootsi aja lõpul valmisid tänaseni säilinud altar ja kantsel. Altari valmistas 1703. a. Joachim Armbrust. Kantsel valmis 1707. a. Christian Ackermanni käe all. Vaid kõlaräästas pärineb varasemast ajast – see valmis 1632. a. Lüdert Heissmanni töökojas. Rootsi-Mihkli kantslit peetakse Ackermanni rikkaliku pärandi viimaseks lõpetatud ja säilinud tööks. 

Kantsli külgedel on Peetruse, Pauluse, Andrease, Johannese ja õnnistava Kristuse kujud. Trepitahvlitele on maalitud Matteus, Siimeon ja Toomas. Figuurid kantsli ukse kohal on lisatud hiljem, näiteks 1814. aastal, kui kantsel marmori imitatsiooniga valgeks võõbati. Ackermanni tööks on peetud ka Rootsi-Mihkli kiriku omapärast ristimiskambrit.

Vaevalt sai see kõik valmis, kui Tallinnas puhkes katk ja linn alistus Vene vägedele. Õigeusklikul valitsejal oli vaja õigeusu kirikut. Esialgu kasutati selleks Rüütli tänaval asunud seegi hoonet, kuid 1716. a. tõsteti Rootsi-Mihkli kogudus vürst Menšikovi käsul vanast kloostrikirikust välja ning see pühitseti Tallinna Issanda Muutmise peakirikuks. 1776 ehitati sinna torn, kus täna heliseb Tallinna vanim kirikukell (1575). See on täna Eesti ainus pühakoda, mis on olnud nii katoliku, luteri kui õigeusu kirikuks.

Rootsi-Mihkli kogudus pidi leidma endale uue kodu. Ajutiselt peeti jumalateenistusi Oleviste ja Niguliste kirikuis, kuid 1726. a. anti üle ja 20. septembril 1733 pühitseti seegi hoone Rüütli tänav 9. Seal tegutseb Rootsi-Mihkli kogudus tänaseni. Torni pole sel pühakojal kunagi olnud. Kellad tuli jätta Suur-Kloostri tänavale. Polnud ka ime, sest Põhjasõja järgsetes tingimustes võisid rootslased tegutseda peaaegu et salaja. 

Suurest kahelöövilisest haiglasaalist sai kirik. Haiged raviti edasi kõrvalhoones. Kui vajadus seegi järele vähenes, kasutati seda peamiselt talvel ja sedagi kuni aastani 1901. 

Õieti oli see hoone Tallinna Uus seek, mis ehitati 16. sajandi alguses. Liivi sõja ajal süttis katus pommitabamusest, kuid kahju ei olnud suur. 17. sajandi lõpul ehitati kahekordne juurdeehitus ehk ketrusmaja, sest selle teisel korrusel ja kiriku pööningul avati ketrustöökoda. 

Pärast Põhjasõda teenis 43 aastat Rootsi-Mihkli kogudust õpetaja Matthias Simolin. Kolm korda jäi ta leseks ja neli korda abiellus. Johannes Roos tuli tema lastele koduõpetajaks, sai aga väimeheks, abiõpetajaks ja lõpuks äia järel ka koguduse õpetajaks. Kui Tallinnas algas vennastekoguduse ärkamine, olid õpetajad Simolin ja Roos selles osalised. Kaasaegsete sõnul olid nad südamlikud ja lapselikud vennad, kes kodudes peetavate palvetundide keeldu liiga tõsiselt ei võtnud. 

Õpetaja Roosi ajal, 1770. aastal põles ketrusmaja koos kiriku pööninguga, kuid kirikusaal jäi terveks. 

Johannes Roosilt võttis ametijärje üle tema väimees ja abiõpetaja Johann Reinhold Böning. 

1794. a. kinkis bürgermeister Johann Friedrich Pauly Rootsi-Mihkli kogudusele uue altarimaali. Tõenäoliselt oli maal selleks ajaks juba sadakond aastat vana ja paika sobitamiseks tuli see külgedelt väiksemaks lõigata. Püha õhtusöömaaega kujutaval pildil läks nõnda mõlemast servast üks jünger kaduma. Et jüngreid ikka kaksteist oleks, maaliti kaks nägu juurde. Lisaks Jeesusele ja jüngritele on maalil kujutatud ka ühte teenijat. Ilmselt on tedagi hakatud jüngriks pidama ning ühte lisatud nägu on üritatud maalilt eemaldada. 

Rootsi-Mihkli pastoraat asus Laial tänaval Oleviste kiriku kõrval ja põles 1820. a. maha koos Oleviste kirikuga. Kahjuks polnud kogudusel vahendeid pastoraadi taastamiseks. Olukorrale leiti siiski lahendus. Nimelt oli Lai tänav prestiižsem koht kui kõrvaline Rüütli tänav ja rikas Niguliste kogudus andis meeleldi ära oma pastoraadi Rüütli tänaval, et saada vastu krunt Laial tänaval. Pealegi asus Niguliste vana pastoraat Rüütli tänaval otse Rootsi-Mihkli kiriku kõrval. 

1830. a. tehti Rootsi-Mihkli kirikus suurem remont, mis muutis eelkõige kiriku välisilmet. 19. sajandi keskel teenis kogudust Nicolaus Aejmelaeus, kes oli soome rahvuseepose „Kalevala“ koostaja Elias Lönnroti sõber. 

Pärast Põhjasõda asutati Rootsi-Mihkli abikogudus Naissaarel. 1853. a. ehitati sinna puust Maarja kirik. Oktoobripöörde ajal 1917. a. põles see maha. Uus kirik ehitati Rootsist kogutud toetuste abil ja pühitseti 11. septembril 1938. a. 

Varem Risti kihelkonda kuulunud rannarootsi asustusega Suur- ja Väike-Pakri saared liideti 1897. aastal samuti Rootsi-Mihkli kogudusega. Ajuti teenis Rootsi-Mihkli õpetaja isegi Ruhnu saare elanikke. Suur-Pakri puust kirik põles 1890. a. maha. Praegune kivikirik pühitseti 13. juulil 1890. a. Väike-Pakri vana puukirik ehitati ümber 1906. aastal. 

Kahe maailmasõja ning Eesti iseseisvuse ajal vahetusid Rootsi-Mihkli kogudust teeninud vaimulikud õige tihti. 1944. aastal lahkus enamik rootslasi Eestist. Koguduse liikmed võtsid kaasa nii palju vara, kui suutsid. Pastoraat hävis märtsipommitamisel, kuid kirik jäi imekombel terveks. 

1949. a. kohandati Rootsi-Mihkli kirik raskejõustiku saaliks, kus peeti poksivõistlusi. Pühameeste pilte asendasid Lenini ja Stalini portreed. Altar ja kantsel viidi Hobuveskisse ning 1971. a. Märjamaa kirikusse. Altar võeti seal kasutusele. Kantsel viidi 1983. a. restaureerimiseks Eesti Kunstimuuseumisse, kus Moosest kujutav kantsli jalg 1987. a. ära varastati. Tagasi Rootsi-Mihkli kirikusse jõudis altar aastal 2001 ja kantsel aastal 2002. Kantsli jalg leiti üles ja toodi oma kohale 2014. a. 

Sõja ajal lahkusid rootslased ka saartelt. Naissaare kirikut kasutati nõukogude ajal heinaküünina, Pakri saarte pühakojad lõhkus Nõukogude armee. Väike-Pakri kirikust on tänaseks alles vaid torn, millele 2006. a. pandi uus katus. Suur-Pakri kirik sai rannarootslaste seltsi eestvedamisel uuesti katuse alla 2010. a. Naissaare kiriku taaspühitses peapiiskop Urmas Viilma 19. augustil 2018. Pühitsemisel osalesid külalistena nii Rootsi kroonprintsess Victoria kui Eesti president Kersti Kaljulaid, mõlemad koos abikaasaga. 

1990. a. taasavati Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus. Kiriku tagastamine kogudusele läks kiiremini tänu Rootsi kuninga visiidile. Nimelt tuli kuningapaar 1992. aastal riigivisiidile Eestisse ja soovis külastada ka Rootsi-Mihkli kirikut. Eesti välisministeerium tegi kõik, et niisugust piinlikku olukorda vältida, kuid kuninga soov jäi peale. Kiiremas korras anti hoone üle kogudusele, et armetu vaatepilt ei rikuks riigi mainet. 

Kirikuhoone renoveerimisele pani õla alla Rootsi Kuningriik. Tagasi toodi sõja ajal Rootsi viidud koguduse vara. Osa sellest leidis koha kiriku keldris, kus 2006. a. avati Eestirootslaste Kirikumuuseum. Rootsi-Mihkli kirik taaspühitseti 5. mail 2002. Kohal olid nii kuningas Karl XVI Gustav kui kuninganna Silvia. Alates aastast 2000 teenib kogudust puhastverd rootslane Patrik Göransson. Pastoraadi taastamine seisab veel ees.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

1