„Ristimises alanud Jumala töö võib osutuda tühiseks, kui me ei ole nõus olema talle koostööpartnerid,“ tõdeb Misjonikeskuse juhataja ja Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru ajalehes Eesti Kirik ilmunud mõtlemapanevas loos. Vaimulik mõtiskleb koguduste “kadunud hingedest”..

Iseenesest pole teemasmidagi uut: sarnane lugu oli ju ka tuhandete aastate eest vabanemise teekonda läbinud Iisraeli rahvaga. Ristimise võrdpilt on Iisraeli rahva vabanemise teekonna alguseks olnud Punasest merest läbiminek. Jumal toitis ja jootis oma rahvast kogu järgnenud neljakümneaastase kõrberännaku vältel, kuid kaugeltki mitte kõik teed alustanud ei pääsenud tõotatud maale. “Selle põhjuseks oli rahva nurin ja uskmatus. „Meie jaoks tähendab see, et kui unustame Jumala käskude tähenduse oma elus,“ ütles Reinaru ning pöördub tänapäeva, mil koguduste liikmete arv kahaneb: “Tekib küsimus, miks see nii on ja kas oleks võimalik leida nõu, mis hakkaks olukorda parandama.“ 

Leevi Reinaru kirjeldab artiklis seda, milline näeb välja ettevalmistus enne ristiinimeseks saamist. „EELK talituste käsiraamat annab juhised, et enne ristimist tuleb vaimulikul asjaosalistega kohtuda, kõnelda ristimise tähendusest ja tutvustada talituse korda. Vaimulik külastab võimalust mööda ka ristitava kodu. Vajadusel tuleb asjaosalistele anda eakohast ristimisõpetust. Last ristida soovivad vanemad peavad olema koguduseliikmed. Ristivanemate leidmine võib osutuda üsna keeruliseks, sest nemadki peavad olema EELK liikmed. Siis hakatakse ette valmistama ka tulevase ristivanema ristimist ja leeritamist või suunatakse ta leerigruppi. Lõpuks saame pikkade pingutuste ja erikokkulepete abil kõik plaanid paika ja toimub ristimine, sest lapsel on õigus saada ristitud.“

Järgneb pidulik ristimistalitus, kuhu lähebki kõige enam kokkutulnute energiat. „Tavaliselt tutvustatakse ristimisel toimuvat. Kirjas on, mida vanemad ja vaderid peavad ütlema ja millal saavad oma käe ulatada, et ristitavat õnnistada ning kinnitada, et nad tahavad oma lapsele anda kristlikku kasvatust ja olla igati heaks eeskujuks, et lapsest kasvaks tubli kristlane. Tavaliselt on sündmus pidulik, kirikus on lilli, vaderid teevad kingitusi ja tähtsa päeva jäädvustamiseks tehakse pilte. Kui ristimine on toimunud jumalateenistusel, siis loeb õpetaja ka kogudusele sõnad peale ja kutsub olema uuele koguduseliikmele toeks, et temast ikka tubli kristlane kasvaks.“ 

Mis saab aga edasi? Enamasti paraku ei saagi midagi. „Tegelikkus on see, et suurem osa nendest inimestest, kelle peres toimus nimetatud ametitalitus, ei tule kirikusse pika aja vältel. Arvan, et nende koguduseliikmete elus puudub selgus, mida tähendab elada Kristuse-keskset elu, et ristimine kohustab inimest terve eluaja kasvama Kristuses,“ ütleb ta.

Vaimulikuna pole just kerge inimeste usuteelt pöördumist ette aimata: „Mul on tunne, et mängin sageli nende mängu kaasa, selleks et nad ikka ristimisele või leeri tuleksid. Aga samas tajun juba ette, et sellest ei sünni koguduse osadust armastavat inimest. Vanemad ei tea isegi, mida tähendab kristlik elu ja mida neil on siis õpetada oma lapsele. Võib-olla kõige rohkem suudavad nad lapsele õpetada kahepalgelisust, et kirikus tuleb käituda nii ja igapäevaelus on teised reeglid. Me kutsume ja saadame neid taeva teele, aga näeme üsna pea, kuidas nende elus toimub suuna muutus ja nad on koguduse vaateväljast kadunud.“

Leevi Reinaru juhib tähelepanu teoloogilisele probleemile, millega tasuks tõsiselt tegeleda. „Kustmaalt võime öelda, et meie oleme omalt poolt kõik teinud ja nüüd Püha Vaim jätkab?“ toob ta välja vaimuliku ja kiriku jaoks olulise küsimuse. Kas ruumi peab jääma ka inimese enda otsustusvabadusele ja vastutusele?

„On selge, et teiste usuelu ja seesmise maailma üle ei ole õigust otsustada inimesel, vaid see on Jumala õigus. Aga matusetalitusel, kui ütlen kadunut mulda sängitades: Issand, vii temas lõpule, mida sina pühas ristimises oled alustanud, on mul sageli tunne, et need sõnade ei muuda enam midagi. Issand tahtis kogu eluaja jooksul seda tööd edasi viia, aga tolle inimese puhul ei õnnestunud isegi temal leida endale koostööpartnerit.“

Loe lähemalt:

Leevi Reinaru “Nisuiva saladus”, Eesti Kirik 30.03.2022