Pereraadio saates “Looja ja looming: talaar ja kirikindad” oli külas Eesti Ajaloomuuseumi kirikutekstiilide kogu hoidja ja uurija Marju Raabe. Olles pärit perest, kus ema tegi palju käsitööd, märkas ta enda sõnul tekstiile kirikus juba leerikoolis käies.

Marju Raabe on kaitsnud lausa kaks kirikutekstiilide ajaloo teemalist magistritööd: ühe neist Tallinna Ülikoolis ja teise Kunstiakadeemias. Ajaloomuuseumi tekstiilikogus, mille hoidmine on tema töö, on umbes 6000 museaali (kirikutekstiile on nende hulgas siiski vähe), lisaks on tekstiile muuseumi etnograafiakogus.

Altari- ja armulauatekstiilid, vaimulike rõivad ja ruumi kaunistamiseks loodud tekstiilid on reeglina kasutusel kirikutes. Raabe tunnistab, et tema erilisteks lemmikuteks on tukukotid (korjanduskotid), mis on sageli valmistatud peene käsitööna.

Saatejuht Eliisabet Tomasberg-Koidu uuris oma külaliselt, milline tema esimene mälestus kirikutekstiilidest. Marju Raabe vastas, et see on sellest ajast, kui ta väikese tüdrukuna oli vanatädi matustel Kose kirikus. Raabe tunnistas, et kuna oli väga külm, siis teenistusest ta palju ei mäleta, kuid selge mälestus on kalmistult. “Kõik oli nii ilus – valge lumi ja need raagus puud,” mäletab Raabe päiksepaistelist karget talvepäeva. Sama eredalt on meeles vana kirikuõpetaja, kes oma väärika talaari voltide vahelt küljetaskutest õngitses välja kaunid kirikindad…

Kuula lähemalt juba saatest:

1