Täna toimunud XXI Toomkonverentsil „RAHU“ ütles, piiskop Philippe Jourdan, et sõda on eelkõige moraalne küsimus ning mitte poliitiline. Ta lisas, et kirik on sõja küsimustes eriti just 20. sajandi sageli võtnud sõna ning seega oma rolli täitnud.

„Me arvame, et kirik peab sõna võtma. Kui ta teeb seda ja ei sekku poliitikasse, siis täidab ta oma rolli. Sõda kristlikus perspektiivis ei ole tavaline vahend, et saavutada poliitilisi eesmärke, sest see läheb viienda käsuga vastuollu – ära tapa,“ sõnas Jourdan.

„Minu kirik on Rooma-katoliku kirik ning kui me räägime surmanuhtlusest, siis kiriku jaoks ei ole see karistus, vaid see on nuhtlus. See pole karistus, sest õppimise element puudub,“ märkis Jourdan. „Kui räägime sõjast ja rahust, siis Katoliku kirik töötas välja doktriini, mille nimi on õiglase sõja doktriin. Selle selgitab, millistel tingimustel võib sõda olla moraalselt aktsepteeritav. Kirik otsib küll alati rahu ning pöördub riikide poole, kuid saavutab seda harva. Kirik on sageli prohvetlik hääl.“

Philippe Jourdani sõnul on rahu saavutamise puhul oluline see, et osapooled leiaksid ühise keele. „On olemas teatud objektiivsed printsiibid, millest sõjapidamisel lähtuda. See ei ole naiivne, vaid tuleneb sellest, et kõikide jaoks on ühine ratsionaalsus, millest võime lähtuda,“ ütles Jourdan. „Kaitsesõjal ehk millisel viisil on võimalus toetuda enesekaitsele, on neli tingimust: 1) kahju peab olema püsiv, raske ja kindel; 2) kõik teised vahendid kriisi lahendamiseks on kasutatud tulemuseta; 3) reaalse edu lootus; 4) et relvade kasutamine ei tekitaks suuremat kahju, kui see, mida tahetakse vältida.“

„Need punktid on pigem selleks, et paremini mõista, mida inimesed võivad öelda, kui nad kaitsevad ennast. Kuuleme ju, et Vene sõdurid kaitsevad Venemaad Ukraina territooriumil. Varem on ka sageli juhtunud, et agressor õigustab oma käitumist kaitsmisega – sellisel juhul peabki neid kriteeriumeid jälgima,“ lisas Jourdan.

Lisainfo:

Arho Tuhkru, Toomkoguduse õpetaja
Telefon: 5281943
E-post: arho.tuhkru@eelk.ee