Tallinna Jaani kogudus korraldas ukraina lastele Saaremaal keelekümblusnädala

*Keeletund Püha laagrikeskuses (Foto: Piia Aasmäe, Tallinna Jaani kiriku ja koguduse Facebooki leht)*

Möödunud nädalal õppis kümme ukraina 7-15aastast last õppis Tallinna Jaani koguduse lastelaagris Püha laagrikeskuses Saaremaal eesti keelt. Neile olid abistajaks ja sõbraks kümme samas vanuses eesti last.

Nädal aega kestnud laager algas 15. augustil ja kestis kogu nädala. Koos koguduse sõja eest Eestisse jõudnud kümne ukraina lapsega on neid kohapeal keeleõppel abistamas kümme eesti last.

Eestikeelne laager on ukraina lastele hea võimalus kooliks valmistuda, kommenteeris ajalehele Eesti Kirik üks selle korraldajaid, Tallinna Jaani koguduse liige ja Rabarübliku lasteaia õppealajuhataja Piia Aasmäe. Ta lisas, et mõte laagri korraldamisest tekkis tal juba üsna Ukraina sõja alguses. Ideega haakus Evelin Müüripeal, samuti Tallinna Jaani koguduse liige, kes juhib igapäevaselt keeltekooli ja teda on nimetatud meisterõpetajaks. Ettevõtmist valmistati koos ette kogu suve ning haarati kaasa ka koguduse noored, kes tundsid rõõmu võimalusest maailma pisutki paremaks muuta.

Keeleõpetaja oli laagris Evelin Müüripeal, suhtlust ukraina lastega aitas vahendada mitu aastat Eestis elanud ja Ukrainas pedagoogilise kõrghariduse omandanud Tatjana Klymenko, kes käib Jaani kirikus jumalateenistustel. Laagri korraldamine sai võimalikuks tänu haridus- ja teadusministeeriumi toetusmeetmele ja kogutud annetustele.

Laste keeleõpe toimus laagris nulltaset arvestades ja keelekümbluse meetodil, kirjeldas Meelis Müüripeal intervjuus Vikerraadiole. Alustati tavalistest sõnadest ja väljenditest: mis see on? Kes need on? Mis su nimi on? Õpitud sõnadest ja väljenditest tuli igal õppuril koostada loend. Selle ülevaatamisel selgus, et kõige agaramal ülestähendajal oli kirjas koguni 68 uut sõna ja väljendit.

Iga ukraina laps sai endale toetajaks eesti lapse, kes aitas tal tundides õpitut korrata ja kinnistada. Viimased olid omakorda saanud juba enne laagrit keeleõppeks vajaliku ettevalmistuse. Neile tutvustati kõnelevate seinte metoodikat, tuli ette valmistada vajalikud stendid.

Koguduse egiidi all korraldatud laagri puhul peeti oluliseks, et see tugineks kristlikele väärtustele. Palvustele ei saanud keelebarjääri tõttu rõhku panna, kuid kiriku kohalolu ilmnes toetavas ja lahkes suhtumises – nagu tagasisidest välja tuli, kogeti ning väärtustati samavõrra kui keeleõpet ennast. Üllatuslikult avastasid laagri korraldajad, et tegelikkuses on laager toimumas koostöös kolme kogudusega: Tallinna Jaani, Harju-Risti ning Püha Jakobiga, kellelt leiti õlatunnet ja kaasamõtlemist.

Laagris osalenud Meeli Müüripeal meenutas eilses blogisissekandes kaht võimsat hetke laagri jooksul: need on olnud reedel peetud rahupalvus, mille ettevalmistuse fookuses oli Ukraina ja palve vabadusele ning Eesti taasiseseisvumispäev, tänu vabaduse eest. „Need sündmused kõrvuti on lootustandvad ja need kahe riigi lapsed üksteise kõrval seisavad lootusrikkalt. Sõbra õlale toetudes,“ kommenteeris ta.