10. november, mil rahvakalendri järgi tähistatakse mardipäeva, on ka Tours`i piiskopi püha Martini mälestuspäev ja kiriku reformaatori Martin Lutheri sünnipäev.

Püha Martin sündis paganlike vanemate pojana Pannoonias umbes 316. a.

Lasknud end täiskasvanuna ristida, loobus ta sõjaväeteenistusest ja rajas Galliasse Ligue’i lähistele kloostri, kus ta püha Hilariuse vaimulikul juhatusel mungaelu elas.

Tuntud on üks lugu Martinist. Ta sündis sõjaväelase peres ning kuulekana oma isale soovile, astus keisri leegionisse. Püha Martin astus vabatahtlikult eelväkke, kuid keeldus kedagi tapmast. Ühel külmal päeval kohtas Martin kerjust, kes oli peaaegu alasti.

Martin võttis seljast oma mantli, raius selle mõõgaga pooleks, ning ühe poole andis kerjusele.

Samal ööl ilmus talle Kristus, samas mantlis, mille Martin oli andnud kerjusele ja ütles: “Selle mantli andis mulle sõber Martin.” Pärast seda juhtumit laskis Martin end ristida.

Silmapaistva mehena ümbruskonna vaimulike hulgas valiti ta üksmeelselt Tours’i piiskopiks. Hea karjasena asutas ta palju kloostreid, haris vaimulikkonda ja püüdis Kristuse rõõmusõnumit ka kõige madalamate rahvakihtideni viia.

Püha Martinus suri 397. a. Püha Martin on ka kõigi kaplanite kaitsepühak.

Luterlikes Põhjamaades on kahe Mardi tähtpäevad – populaarse pühaku, heategija, ohvitseri ja Tours’i piiskopi Martini mälestuspäev (surn. 11.11.397) ja meie usuisa Martin Lutheri sünnipäev (10.11.1483) kokku sulanud. Mardisandi kombed haakuvad püha Martini eluga, kes aitas vaeseid ja jagas oma sõdurimantli kerjusega. Kuid lapsed võivad rahuga edasi marti joosta 9. novembri õhtul, nagu siinmail sajandeid kombeks, sest järgmisel õhtul ei pruugi enam pererahvas kommidega oodata.

Allikas: EELK koduleht, Sangaste koguduse Facebooki leht