„Ei saa kunagi täiuslikult valmis olla selleks, et sinu ligimeseks kas perekonda, kogudusse või mistahes kogukonda tuleb erivajadustega inimene. Nad lihtsalt tuleb vastu võtta, omaks võtta,“ tõdes värskes Eesti Kirikus Kuressaare koguduse abiõpetaja ja diakooniapunkti tegevjuht Tiina Ool.

Aastaid erivajadustega inimeste teemadega tegelenud vaimulik tõdeb, et puuetega inimesed on alati olemas, vahel rohkem, vahel vähem ühiskonna eest peidetuna. Nendega suhtlemist kardetakse, sest ei osata nendega sobivalt käituda. Ool juhib arvamusloos tähelepanu, et erivajadustega inimestega suheldes on kohatu võta ülemuslikku positsiooni, vaid tuleb mõista, et me kõik ole mingis mõttes erivajadusega, eriliste vajadustega.

Tiina Ool kutsub oma arvamusartiklis sellele teemale vaatama värske pilguga: „Erivajadustega inimesed vajavad kogudust, kirikut, aga ka kirik vajab neid. Olen ise saanud teenida intellektipuudega inimesi ja võin kinnitada, et emotsionaalselt intelligentsuselt, empaatiavõimelt, usu siiruse poolest on mõnigi neist meile eeskujuks.“ 

Nõrgemate eest hoolitsemine on üheks teemaks ka eelseisval vaimulike konverentsil. Diakoonia töötuba kannab pealkirja „Erivajadused kirikus: kas oleme nendeks valmis?“.