Ristija Johannese vanemad ei ole küll märgitud pühakute kalendrisse, ent siiski on tavaks meenutada neid vagasid inimesi 5. novembril.

Luuka evangeelium ütleb nende kohta: „Juuda kuninga Heroodese päevil elas preester, nimega Sakarias, Abija teenistuskorrast, ta naine oli Aaroni tütardest ja tema nimi oli Eliisabet. Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigi Issanda käskude ja nõudmiste järgi. Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu, ja nad mõlemad olid väga eakad.“ (Lk 1:5-7) Tollal peeti lastetust häbiasjaks ning küllap kannatas eakas paar selle pärast palju.

Ühel päeval, kui Sakarias toimetas Jeruusalemma templis suitsutusohvrit, ilmus talle ingel, kes ütles: „Su anumist on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned talle nimeks Johannes. Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis.“ (Lk 1:13-15) Nõnda täitus siis, kui nad ise ehk juba lootuse olid kaotanud, nende unistus poja saamisest. Veelgi enam: nende pojast pidi saama Kõigekõrgema prohvet, kes valmistab ette Issanda tulemist. Neile sündis tema, kelle kohta Issand ise hiljem tõdes, et “naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest.” (Mt 11:11)

Sakarias oli kogu Eliisabeti raseduse aja tumm, sest ta oli ingli sõnades kahelnud. Naise raseduse kuuendal kuul tuli neile külla sugulane, Maarja Naatsaretist, kes oli kihlatud Joosepiga. Luuka evangeelium ütleb: „Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?“ (Lk 1:39-43) Eliisabet nimetas esimesena Maarjat Issanda, Jumala emaks ning paljud kristlased kordavad tänapäevani tema tervitust „Ole tervitatud, Maarja“ – palves.

Kui Sakarias sai Johannese ümberlõikamisel kõnevõime tagasi, hõiskas ka tema kiituslaulu: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva ligi ja toonud talle lunastuse …” (Lk 1:67-79) Seda on ristirahval tänapäevani tavaks palvetada oma hommikupalvustel.

1