Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae domini- Issanda Ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma eesmärgiga avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesuslapse juurde annab piltlikult edasi Jumala plaani, et Kristus on maailma valgus kõigile rahvastele.  

Idamaa tarkadest räägib ainsa ajaloolise allikana üksnes Matteuse evangeelium. Seal öeldakse, et „Jeruusalemma tulid idamaalt targad“ last kummardama. Kreekakeelses originaaltekstis kasutatakse sõna „magoi”, mis tähendab peamiselt tähtede järgi ennustajaid. Ka salapärase tähe keskne roll jutustuses toetab arusaama, et targad olid tõenäoliselt pärsia astroloogid. Pühakirjas ei ole juttu ei ole nende arvust, rahvusest, religioonist ega kuninglikkusest.

Evangeeliumi kohaselt tuli Jeesus maailma eelkõige nende pärast, kes ei tunne end usu asjatundjatena. Ehkki kohalikele kirjatundjatele oli teada, et Messias sünnib Petlemmas, ei otsinud nad teda. Küll aga tegid seda paganad, kes tähtede järgi ennustasid ja asusid pikale ja ohtlikule teekonnale, et olla ime tunnistajaks ning anda vastsündinud Lunastajale au. Kohale jõudes tunnistasid ennustajad, et Messias on hoopis teistsugune, kui nad olid oodanud: abitu laps keset tohutut vaesust. Me võime õppida neilt tarkadelt intellektuaalset alandlikkust, valmisolekut kuuletuda Jumalale ja käia Kristuse leidmiseks läbi vaevaline tee.

Tuntud legend kolmest kuningast tekkis keskajal Saksamaal Kölnis. Selle kohaselt tõid kulda, viirukit ja mürri Süüria, Pärsia ja Etioopia kuningad Caspar, Melchior ja Balthasar. Saksamaal kirjutatakse mõnel pool tänaseni vana kombe kohaselt uksele kodu kaitseks kolme kuninga eesnimetähed CMB, mis on ühtlasi lühend ladinakeelsest palvest Cristus mansionem benedicat (Kristus õnnistab seda maja). Saksamaa Kölni katedraalis on Stefan Lochneri altarimaal Kuningate kummardamine.

Ajaloo jooksul on 6. jaanuar kandnud erineva sisuga kristlikku sõnumit. Vaevalt leiame kirikukalendri pühade ja tähtpäevade hulgast teist nii rikkaliku taustaga päeva kui seda on 6. jaanuar.

Juba 4. sajandil tähistas idakirik sel kuupäeval Jeesuse sünnipüha. Osa õigeusukirikuid jätkavad seda traditsiooni tänaseni. Kirik on tähistanud seda päeva ka kui Kristuse ristimispüha. Siis on meenutatud Jeesuse ristimist Jordani jões Ristija Johannese poolt. Olulist sõnumit kannab 6. jaanuar kirikuaastas Kristuse ilmumispühana (epifaania). Jeesus ilmutas oma jumalikkust muutes Kaana pulmas vee veiniks. Ilmumispüha Jeesus on ka maailma Valgus! Kolmekuningapäeva on nimetatud ka paganate jõulupühaks, sest hommikumaa targad olid võõra religiooni ja kultuuri esindajatena paganad. Sobib meenutada, et enne II maailmasõda tähistati Eestis seda päeva kui välismisjoni püha.

Me palvetame: Kõigeväeline Issand ja Jumal, me täname Sind, et Sa oma ainusündinud Poega kõigile rahvastele ilmutasid. Aita meil ja meie lastel käia evangeeliumi valguses ning anna, et see üha kaugemale maailma rahvaste sekka leviks ja nõnda üha rohkem pimeduses olijaile paistaks. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Loe lisa:

Peapiiskop Urmas Viilma Facebooki leht

1