Peapiiskop Andres Põder kirjutab ERRi arvamusportaalis, et Nõukogude Liidust pääsenuna oleme seni olnud uhked sõnavabaduse üle iseseisvas Eestis. Seda enam tekitab nüüd ärevust katse vaenukõne piiramise sildi all taas sõnavabadust piirata.

Andres Põder nõustub peaprokurör Andres Parmase mõtteavaldustega seaduseelnõu kohta, kes kritiseeris, et “vaenukõne koosseis riivab põhimõtteliselt sõnavabadust” ja et see on sedavõrd üldsõnaline, et inimesel on “väga raske orienteeruda selles, missugune käitumine seaduseandja hinnangu kohaselt on karistatav või mitte.”

Andres Põder meenutab, et Nõukogudevastaseks agitatsiooniks ja propagandaks kvalifitseerus omal ajal peaaegu kõik, mis ei ühtinud partei ideoloogiaga, autorite enesetsensuur töötas aga isegi tõhusamalt.

Eelmise riigikorraga paralleeli tuues meenutab Põder, et olgugi et “tsensuuri ei ole” (põhiseadus § 45), on alati võimalik luua mõne muu nimega institutsioon, näiteks Vaenukõne Ekspertiisi Büroo, mis osutaks „teenust“ nii autoritele kui ka kirjastustele, näiteks keelates nende tekstide avaldamise.

Andres Põder on seisukohal, et karistusõigus ei ole kohane meetod ühiskondliku agressiivsusega võitlemiseks ja ta kirjutab: „Loodan, et avaliku debati kultuuri ja leplikkust leidub ka seadusandjal ja ühiskonnale ei lajatata “vaenukõne” sisutühja keeluga.“

Loe lisa:

Andres Põder “Sõnavabadus ja vaenukõne”, ERR 24.05.2023

1