Usu tähendusest, aga ka sellest, mida arvab kirikuõpetaja maakoguduste praegusest olukorrast ning kirikust ja kristlikust kultuurist üleüldisemas mõttes rääkis ajalehele Vooremaa Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming.

„Kui maa väriseb või sõda puhkeb või katk tuleb koroona näol, siis saadakse aru, et need ei ole mingisugused vanaaja muinasjutud, vaid need ongi reaalselt maailma eluga kaasnevad nähtused, mida inimene ei reguleeri,“ ütleb ta intervjuus ja lisab, et inimene ei saa ka sõda reguleerida. „Inimesse pugenud kurjus on selle vallandanud, aga seda peatada inimliku headusega on raske. Siin peab väga järjekindlalt seda headust kuidagi esile tooma, aga vahendid on ikka kurjad.“

Tänane kooliharidus jätab teadmistesse ja eluks ettevalmistusse lüngad, arvab ta – selle lahti seletamine, kuidas erinevad religioonid näevad tagasiminekut igavikku, on vajalik. „Kooliharidusest jumalasõna või ka usuõpetuse välja rookimine hakkab ka ühel päeval mõju avaldama. Eestis on viimane aeg religiooniõpetus kooliprogrammi tagasi tuua, ja jõuliselt, mitte moka otsast.“

Vaimulik selgitab, et religioonid, ja kristlus eriti, räägivad suuresti elu kestvusest ning siinne viibimine on vaid väike katkestus igavesest olekust. Seda tajudes otsivad inimesed igasuguseid alternatiivprogramme – mantratest või joogaharjutustest kuni paastureegliteni. „Võetakse mujalt religioonidest igasuguseid ilusaid nüansse, aga täiuslikku õpetust, mida üks religioon peaks oma rahvale andma teda ühendades ja liites, see katkestus on suhteliselt suur.“

Vaimulik ei mõista, miks riik näikse soosivat nõiasaateid ja posimist, kuid kristlik televisioon isegi ei saa eetriaega. Euroopas laiemalt on tema arvates need asjad siiski veelgi hullemad, märgib ta ilustamata: “Islamiste ja moslemeid poputatakse ja vaadatakse, et neid kuidagi ei naeruvääristaks, aga kui kristlusest räägid halba, siis võid ükskõik mida öelda.“

Tooming märgib, et tõsiseid kristlasi on ka ilmalikuks peetavas Eestis palju ning nendega tuleks arvestada: „Me võime arvata, et Eesti on hästi ilmalikustunud, aga eestlaste seas on kristlasi ikkagi äärmiselt suur osa. Eestis kõige suurem hulk mingisugusesse rühma koondunuid ongi ristiinimesed. Võib olla Kaitseliidus on rohkem inimesi kui kokku on Eestis kristlasi.“

Ka Eesti riigi sünd sai võimalikuks tänu kirikule, tõdeb Tooming. „See oli tohutu jõud, mis koondas sadu tuhandeid inimesi – kogu Eesti rahvas koondus kõigepealt kirikusse.“ Ellele järgnesid muud arengud, mille pinnalt oli riiki juba väga lihtne üles ehitada. „Riigi sünd ei käinud siiski nii, et Konstantin Päts sõitis Pärnusse ja hüüdis „Nüüd on meil riik!“ Selleks, et sünniks riik, pidi olema täidetud hulga eeltingimusi.”

Taavi Kelder “Avinurme kiriku hooldajaõpetaja Ants Tooming: Eesti riik sündis tänu kirikule”, Vooremaa 06.04.2023