„Inimesed otsivad lootust ja usku. Mul on hea meel, et saan neid julgustada elama,“ rõõmustab diakon Robert Bunder.
Oma 25 eluaastaga on diakon Robert Bunder praegu kõige noorem EELK vaimulik terves Eestis. Diakoniks ordineeriti ta 2021. aasta kevadel. Kui lõpevad tema õpingud pastoraalseminaris ja ta ordineeritakse ametisse, siis saab temast ka kõige noorem koguduse õpetaja.

Kui koguduse liikmed tulid mind kutsuma, ei öelnud ma kohe „jah“, aga äratundmine, et Rannu on minu jaoks õige koht, tuli küllalt kiiresti,“ räägib ta Maalehe intervjuus.
EELK Rannu Püha Martini kirikus on Bunder olnud hooldajaõpetaja Mart Jaansoni kõrval hingekarjaseks mullu kevadest. Ta kinnitab, et on rahul: „Vaimuliku jaoks on niisugune kogudus, nagu Rannus praegu, väga suur rõõm. Ilma nende inimesteta ei teeks siin midagi ära.“
Robert Bunder räägib leheloos oma teekonnast vaimulikuks saamisel, koguduse igapäevaelust ja proovikividest, aga jagab ka mõtteid, milline on kiriku roll kogukonnas ning ühiskonnas laiemalt.

Äratundmine, et just hingekarjase amet on see õige, tuli diakonile tema sõnul varakult. Tee kirikusse leidis ta teismelisena ja leerikoolis käis ning kirikutööga puutus kokku Tartus Pauluse kirikus. Tema sõnul oli loomulik minna pärast gümnaasiumi lõpetamist teoloogiat õppima. Nüüd on ta jätkamas õppimist doktorikraadini välja.

Miks ikkagi tegi noor vaimulik valiku just Rannu koguduse kasuks, ehkki kutseid on tulnud mujaltki?
2021. aasta veebruaris ordineeriti Robert Bunder diakoniks ning enne Rannut teenis ta Kambjas. Kutseid tuli noorele vaimulikule mujaltki, Rannu kasuks otsustas ta enda sõnul koguduse tõttu. „Juhatuse esimees Jaan Eensaar koos oma abikaasaga on tõeline maa sool, nemad teevad väga head tööd. Ja suhtlus oli algusest peale hästi avatud ja selge, milline on kiriku olukord, kui palju siin üldse tööd on, aga ka see, kui palju õpetajale saab palka maksta või kus tema pere elada võiks,“ loetleb ta.
„Kirik on loomulikult ühiskonna osa ja me reageerime sellele, mis toimub. Samas ei ole poliitika või ühiskonna mõjutamisega tegelemine meie põhitöö, nii et tasakaalu hoidmine on keeruline,“ ütleb ta.

Õpetaja Mart Jaanson näeb noore vaimuliku saabumises koguduse juurde aastakümnete pikkuste eestpalvete vilju. Vaimuliku sõnul otsib inimene Jumalat tavaliselt siis, kui on raske, siis Bunderiga on olnud vastupidi: „Ta ütles, et tal on elus läinud paremini, kui see loogiline oleks – ei ole võimalik, et ilma Jumalata saaks see võimalik olla.“ Hooldajaõpetajana on ta kuulnud juttu, et Rannus ei ole inimesed juba 100 aastat tahtnud kirikus käia ja vaevalt et kunagi üldse tahtma hakkavad. Nüüd aga koguduse liikmete arv aga kasvab tasapisi, möödunud suvel alustas segakoor – see näitab, et inimesed leiavad kiriku üles.

„Inimesed otsivad lootust ja usku. Mul on hea meel, et saan neid julgustada elama,“ rõõmustab diakon Robert Bunder.

Loe lisa:

Liis Seljamaa “Eesti noorim luterlik vaimulik: kirik on loomulikult ühiskonna osa ja me reageerime sellele, mis toimub”, Maaleht 07.04.2023