Koguduse lugu: Juuru
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Juuru koguduse lugu.
Muinasajal koondus Lohu linnuse ümber Hageri kihelkond, mille kagupoolsesse ossa püstitati 13. sajandil puukirik, sajandi viimasel veerandil kivikirik. See oli ilma tornita ja võlvideta ühelööviline pühakoda, millel võis olla side tsistertslaste orduga. Kuna Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostrile kuulus maid Kaius ja Kuimetsas, siis pole ime, et ka Juuru kirik pühitseti peaingel Miikaelile. Algsest kirikust on tänaseks säilinud ainult altariruum ja selle kolm idapoolset akent. Võlvid ehitati 15. sajandi lõpus, kuid pikihoone jäi ka siis lõpuni võlvimata. 14. märtsil 1498. a. pühitses ümberehitatud kiriku Tallinna piiskop Nicolaus Roddendorp. Ühtlasi pühitses ta Maarja, apostel Andrease ja peaingel Miikaeli altari. Arvatavasti pärineb samast ajast ka kiriku idaseinas asuv sakramendinišš.
Esimene teadaolev luterlasest pastor asus Juuru kogudust teenima 1555. aastal. Joachim Walter saabus siia Simunast. Ta oli Tallinna Niguliste koguduse õpetaja poeg. Walteri isa oli Martin Lutheri vahetu õpilane, poeg õppis Königsbergi ja Rostocki ülikoolis.
Rootsi ajal teenis Juuru kogudust Josua Möllenbeck, kelle viisaka väljanägemise eest hoolitseti 1627. aasta Tallinna sinodil, kus tema pikad kuldsed lokkis juuksed lühikeseks lõigati. Luuletusi kirjutas õpetaja Möllenbeck nii eesti, saksa kui ladina keeles. Möllenbecki lesega abiellus Juuru koguduse järgmine õpetaja Johannes Justus Ludwig.
Juuru kirikuaias on ratasrist aastast 1687, mis teatab, et siin magab Pae Joost, üks aus vanamees, kes elas vagaste ja usu sees. Kiviristil aastast 1652 on kirjas, et vabatalupoeg Jürgeni suri vaikse laupäeva ja ülestõusmispüha vahepeal. Rootsiaegseid ratasriste ja nende katkeid on kirikuaias veel.
Tõenäoliselt jõudis õpetaja Ludwig oma eluõhtul ära näha Juuru kiriku uue kantsli, mille valmistas Tallinna meister Christian Ackermann, ja millest tänaseni kuulutatakse Juuru rahvale rõõmusõnumit. Isa tööd jätkas poeg Helmich Reinhold Ludwig, kes elas küll 86-aastaseks, kuid oma viimased kaheksa aastat oli ta pime ja kogudust teenis sestpeale tema väimees Carl Bernhard Ehinger.
Ehinger kasvas üles orvuna, õppis Seidla ja Albu seminaris ning Halle ülikoolis. Juuru koguduse õpetajana tegeles ta aktiivselt talupoegade lugemisoskuse edendamisega. Ehinger jaotas õpilased rühmadesse vastavalt omandatud oskustele. 1736. a. valmis Juuru kiriku praegune altar. Tisleritöö tegi Johann Siimsen, puunikerdused Quirinus Rabe ja maalingud David Heinrich Michelsen.
1742. aastal hakati Tallinnas vennastekoguduse tegevust piirama ja mitmed selle juhtivad tegelased olid sunnitud linnast lahkuma. Nii leidsid Johann Nitschmann ja Christian Hillmar Saalwächter peavarju Juuru kihelkonna Härgla mõisas. Kirikuõpetaja rõõmustas, et usuline ärkamine ka Juuru kihelkonda jõudis. Inimesed käisid hoolega kirikus ja igatsesid õndsaks saada.
1788. a. esimesel nelipühal käis Tallinna vennastekoguduse ringkonna hoolekandja Georg Konrad Stüdemann Juurus. Palvetunde peeti siis loomalautades. Sõnnikut oli nii palju, et igal pool ei saanudki seista. Neli aastat hiljem leiti palvetundideks parem koht – kasutusele võeti Juuru kihelkonna esimene palvemaja. Siia käisid ka Hageri talupojad ja viisid ärkamise enesega kaasa. Vene-Prantsuse sõja ajal 1812. a. oli Juuru kihelkonnas suur usule ärkamine. 1814. a. ehitati uus palvemaja kiriku lähedale Juuru mõisa maale. Seejärel ehitati veel kaks palvemaja: 1818. a. Maidla mõisa Helda külla ja 1820. a. Härgla mõisa Lõiuse külla. Vennastekogudus töötas hoolekandja Carl Friedrich Genge vastutusel. Kümmekond aastat hiljem lisandus palvemaja Kädva külla.
Kõige kauem, 44 aastat teenis Juuru kogudust Samuel Christian Kettler. Temagi võis anda tööjärje üle oma pojale. Üks tuntumaid juuru kirikuõpetajaid oli aga 1844. aastal ametisse pühitsetud Johann Georg Berg – jutukas ja sõbralik mees. Tema algatusel asutati 1846. a. Juuru kiriku laulukoor, 1847. a. võeti ette kiriku ümberehitus. Vanale kirikule ehitati uus 42-meetrine torn. 1849. a. valmistas Carl August Tanton Juuru kirikule esimese oreli. 1852. a. maalis Carl Sigismund Walther praeguse altarimaali. Aastatel 1854 – 1856 kinkis pastor Berg mõisnike kulul taluperemeestele 620 Piiblit. Enamikele oli see elu esimene raamat. Piibel oli hindamatu töövahend lugijavendadele ja kasulik tõukejõud vennastekoguduse tegevusele. 1864. a asutas Berg koguduse pastoraadis laenuraamatukogu.
Segadus talurahvaseaduse tõlgendamisel viis 1858. aastal vastuhaku ja kokkupõrkeni Mahtra mõisas. Eduard Vilde kirjutas kurbloo romaaniks ja tõi sellega ka pastor Bergi nime ilukirjandusse.
1893. a. algasid Juuru kirikus suured ümberehitustööd. Projekti valmistas Eestimaa kubermanguarhitekt Erwin Bernhardt, sama mees, kes projekteeris ka Hageri kiriku ja Juuru õigeusu kiriku. Vana pikihoone lammutati, samuti lõunaeeskoda ja käärkamber. Alles jäid altariruum ja torni alusmüür. Nende vahele ehitati ristikujulise põhiplaaniga uusgooti stiilis pikihoone. Lisaks ehitati uus käärkamber, altari altariruumi põhjakülge tehti aken ja kirikule lisati tugipiilarid. Ingliste mõisahärra von Staal kinkis rikkalikult kaunistatud peaukse. Värvilist valgust hakkasid altariruumi jagama vitraažaknad, mille kinkisid Maidla parun Maydell ja Härgla leskproua von Wetter-Rosenthal. Ühel aknal on kujutatud Peetrust, teisel Johannest. Kuna kantsli viies külg jäi nüüd vastu võidukaart, muudeti kujude asukohta. Matteus ja Luukas vahetasid kohad ja Kristus tõsteti kantsli ukse kohale. Ukse sisekülje lillevanik paiknes algselt välisküljel. Uuel trepirinnatisel on kujutatud Kristuse sündi ja ülestõusmist – need on koopiad Tallinna Püha Vaimu kiriku trepikäigult. Alumisel tahvlil on kujutatud inglit Juuru vana ja uue kirikuga. Ümberehitatud Juuru Mihkli kiriku pühitses Eestimaa kindralsuperintendent Leopold Hörschelmann 27. augustil 1895. a.
Kaks aastat hiljem valmis uus, 2 manuaali ja 19 registriga orel, mille ehitas Jakob Saarmann. Muuhulgas kasutas ta Juuru, Tallinna Niguliste ja Pilistvere vanade orelite osi. Orel pühitseti 27. juulil 1897. a.
Kogu kihelkonna vennastekoguduse tegevus koondus Juuru palvemajja. Tunde peeti ka kodudes ja aeg-ajalt tuli ette ärkamisi, mil palju noori inimesi oma elu Jumalale andsid.
1924. aasta nelipühadel avati kirikus mälestustahvlid maailmasõjas ja Vabadussõjas langenutele. 1936. aastal eemaldati kirikust aadlike vapid ja altariruumist loož. 1937. aasta suvel peeti Juurus Ida-Harju praostkonna vaimulik laulupäev. Ka vennaste liikumine oli Juurus elav, tegutses laulu- ja pillikoor ning laste pühapäevakooli peeti nii Juuru palvemajas kui külades. Pärast Teist maailmasõda võeti vennastekoguduselt palvemaja ära. Hoone anti tööstuskombinaadile. Mõned aastad tehti siin Tallinna viinavabrikule kaste, seejärel kasutati palvemaja villavabriku ja laoruumina.
Lembit Tedder oli Juurus esimene eestlasest kirikuõpetaja. Ta abiellus kohaliku köstri Gustav Liima tütre Hellaga. Juurust kutsuti nad Tallinna Kaarli kogudusse. Hella Tedderist sai tuntud muusik ja helilooja.
Õpetaja Juhan Vaher oli endine õigeusu preester. 1964. aasta kevadel põles pikselöögist maha Juuru kiriku tornikiiver. Vähe sellest, põlengu tõttu pani kirikuõpetaja ameti maha! Tornikiiver taastati endistes vormides, kuid veidi lühemana 1968. aastal ehk samal aastal kui kogudus pidi lahkuma pastoraadist. Maja jäi Juuru sidejaoskonna ja automaatkeskjaama ning nende tööliste käsutusse. Kogudus ostis õpetaja ametikorteriks ja koguduse kantseleiks kiriku lähedal asuva Tautsi talu. 1974. aastal vahetasid Simuna ja Juuru vaimulikud oma kohad: Ain Eenmaa läks Simunasse ja kirikuloo professor Hillar Põld tuli Juuru koguduse õpetajaks.
1980. aastal kevadel varastati kirikust altaripiibel ja kuus küünlajalga, mis on siiani leidmata. Samal kevadel suri Hillar Põld ja aasta lõpus kinnitati Juuru koguduse õpetajaks Peeter Karma. Kui õpetaja Karma Tallinna Jaani kogudusse kutsuti, jätkas Juuru rahva teenimist Jüri Bärg ehk Pärja-Jürka – omapärane ja vastuoluline mees, kes tõmbas ligi kõikvõimalikke inimesi. Ta oli tähelepanelik kuulaja, hinnatud jutlustaja ja elu püsiväärtuste meeldetuletaja. Leidus neidki, kes talle näpuga näitasid. Kord oli laadal keegi joodik kummuli porilombis ega suutnud enamat kui keerata külge. Kui pikkade juuste ja habemega Jüri Bärg vaatevälja ilmus, ütles joodik talle üleolevalt: „Ah, sina, karvane!“ Mitmete kirikute akendele on Jüri Bärg kujundanud ja keevitaud trellid. Oma varandusliku seisu kohta saatis ta kirikuvalitsusele vastuseks: „Triikraud ja käärid, lisaks mõned esemed vanemate pulmaserviisist.“
Pikki juukseid või habet on kandnud ka kõik järgnevad Juuru koguduse õpetajad. Marko Tiitus oli ühtlasi Usuteaduse Instituudi õppejõud ja vaimulike konverentsi esimees, Tauno Kibur viis läbi vaimulikke harjutusi ja retriite ning koguduse praegune õpetaja Kalle Kõiv on ühtlasi Juuru kooli direktor.
“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.
Vaata ka:
