Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 1. veebruaril Issanda aastal 2023:

Laupäeval, 28. jaanuaril oli Tallinna piiskoplikus toomkirikus orelimaraton – kolm tundi kestnud kontsert ja sellele järgnenud ettekanded olid pühendatud Ladegasti-Saueri oreli restaureerimise 25. aastapäevale. 

Rahu sõlmimise pärast tuleb olla eriti tänulik, sest sõda alustada on alati palju lihtsam kui seda lõpetada. Juhtkirjas kirjutab piiskop Joel Luhamets Tartu Rahust, mille aastapäeva homme üle Eesti tähistatakse.

„Piibel on mitte ainult kristlaste tüvitekst, vaid on olnud ja on tänini eesti kirjanduskultuuris tüviteksti staatuses,“ kinnitab Eesti Kirikule antud intervjuus eesti kirjanduse päeva mõtte algatajaid kirjandusteadlane Rein Veidemann.

24.-25. jaanuarini Tartus EELK vaimulike konverents teemal „Tervist!“. Lisaks nüansirikkale terviseteemale oli fookuses ühtlustatud jumalateenistuse kord uues, 2025. aastal valmivas kiriku lauluraamatus.

Tõlkija ja toimetaja Anu Saluäär-Kall esitles Harjumaa muuseumis IV köidet oma vanaisa, Keila koguduse kauaaegse pastori Ado Köögerdali päevaraamatute sarjast.

Küsimusele, kas tehisintellekt (TI) ohustab vaimulike töökohti, vastab kolumnist Toomas Nigola: Ühelt poolt võib tunduda, et TI ei ole vaimulike töökohtadele ohtlik, teiselt poolt võib TI siiski vaimulike töökohti mõjutada. 

Ühiskondlikes asjades kehtib Jumala tahe samamoodi nagu vaimulikes, kinnitatakse arvamusartiklis, mille autoriks on kolm vaimulikku: Veiko Vihuri, Enn Auksmann ja Illimar Toomet. 

Usuõpetusest kirikukoolis kirjutab õigusteaduse doktor Priit Kama ja vastab küsimusele, milline on vanemate otsustusõigus laste usulisel kasvamisel ja harimisel nii Eesti kui ka rahvusvahelise õiguse järgi.

Ei ole lihtne panna Kristust oma perest ja varast kõrgemale, tunnistab lehejutluses Vigala koguduse õpetaja Kristiina Jõge ja tuletab meelde, et Jeesus soovib olla oma järgijate jaoks esikohal. 

Head alanud küünlakuud ja sisukaid hetki kirikulehe seltsis!