Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Kullamaa koguduse lugu.

Kullamäe linnuses praeguse Rohumäe kohal elati juba 11. sajandil. Pärast Läänemaa alistamist 1220. a. rajasid taanlased Rohumäele vasallilinnuse. Sel ajal ristiti Läänemaa rahvas ja rajati kogudused. Kullamäe eraldus Märjamaast. Hiljem muutus Kullamäe nimi Kullamaaks. Pärast ebaõnnestunud katset vallutajatest vabaneda läks Läänemaa 1224. a. Mõõgavendade ordu kätte. Paavsti legaat Modena Guillemus püüdis taanlasi ja sakslasi lepitada ja moodustas nende vahele otse paavstile alluva kirikuriigi. Selle läänepoolne pealinn oli Kullamaa, kuid riigikese iga jäi lühikeseks. 1228. a. loodi Saare-Lääne piiskopkond. Selle keskus asus Lihulas, aga stiftifoogt jäi Kullamaale. Võimuvõitlus jätkus. 1234. a. vallutasid ordurüütlid Kullamaa linnuse, kuid paavsti korraldusel tagastasid nad selle piiskopile. Stiftifoogt Johannes de Lode pojad Odenwardus ja Henricus ei soovinud alluda piiskopile. Pärast orduvägede lahkumist ehitasid nad Kullamaa linnusest kaks kilomeetrit kirde poole Koluvere lossi. Paavsti legaadi palvel vallutasid ordurüütlid Koluvere ja tagastasid selle piiskopile. Vennad Loded põgenesid Tallinnasse. 

13. sajandi lõpul ehitati Kullamaale ühelööviline kolme võlvikuga kivikirik ehk praeguse kiriku pikihoone. See oli kõrge viilkatusega, ilma torni ja käärkambrita pühakoda, millel oli kaks välisust – üks lääne-, teine lõunaküljes. Kullamaa Jaani kirik on pühitsetud nii Ristija Johannesele kui evangelist Johannesele. Preester Theodericus Vrese nimetati 1364. aastal ametisse „mõlema Püha Johannese“ kiriku juurde Kullamaal. Kirik on hästi säilinud, sest see pole kunagi põlenud ega sõdades tõsisemalt kannatanud. 

Viimane katolikuaegne Kullamaa preester oli Johannes Lelow, kellest sai sujuvalt Kullamaa esimene luterlik pastor. Tema koostatud vakuraamatus on säilinud vanim eestikeelne üleskirjutus, nimelt eestikeelsed Meie Isa palve, usutunnistus ja Maarja tervitus aastast 1525. 

Liivi sõja ajal oli Kullamaa koguduse õpetaja Helmodt Ficke vahepeal ametis Wachtmeistri rügemendi vaimulikuna. 16. sajandi lõpul läks õpetaja Johann Salomo vastuollu Koluvere omaniku Tõnis Maydelliga. Viimane tagandas kirikuõpetaja ametist ning pani asemele oma koduvaimuliku Michel Schlachteri. Johann Salomo kaebas aga kubernerile ja sai koha tagasi. 

Aastast 1621 on Kullamaa kiriku kõrval säilinud rõngasrist, millele on kirjutatud: SITTA KODT MATZ. Rannarootsi murdes tähendab see umbes nagu: „Siin puhkab Jumala rahus…“ 1626. a. kinkis Kalju mõisa pärishärra Gerhart Henninghussen Kullamaa kirikule kantsli, mis on tänaseni alles. Kantsli valmistas Haapsalu tisler-puunikerdaja Marten Matties. Kantsli all seisab kahe tabalukuga kirikukassa, välja raiutud ühest dolomiidi-pangast aastal 1639. 

Oma elutöö tegi Kullamaal Heinrich Göseken. Kuulsuse tõid talle 1660. a. trükitud eesti keele grammatika ja sõnaraamat. Ta seadis riimi 127 kirikulaulu ja tõlkis eesti keelde Uue Testamendi. Viimane ei jõudnud küll trükki, kuid hilisemad piiblitõlkijad on ilmselt kasutanud ka tema poolt tehtut. Göseken suri 1681. aasta novembris ning maeti Kullamaa kirikusse. Matusetalitus peeti 31. augustil 1682. Vastavalt lahkunu soovile paigutati siis kiriku võidukaare alla ristpalk ristilöödud Kristuse, Maarja ja Johannese kujudega. Lisaks tellis kogudus armastatud hingekarjase mälestuseks epitaafi tema perepildiga ning see kinnitati kiriku seinale. Matusele eelnenud päeval hävitas tulekahju pastoraadi koos kõrvalhoonetega. Muuhulgas hävisid Tallinna mustpeadelt laenatud lauanõud. Tuli sai alguse pastoraadi korstna kõrval süttinud õlgkatusest. Esimestena märkasid tuld puunikerdaja Ackermann ja sulane Jaak, kuid tekkinud segaduses ei õnnestunud kuigi palju päästa. 

Ajutiselt teenis Kullamaa kogudust Justus Blanckenhagen. Ta valiti küll koguduse õpetajaks, kuid võttis siis vastu kutse hoopis Tallinna toomkogudusest. Kullamaa rahvast tuli teenima Reinhold Johann Riesenkampff, kes 1687. a. osales piiblitõlke konverentsil Pilistveres. Järgmine kirikuõpetaja Barthold Strahlborn oli Anton thor Helle tädimees. Strahlborn suri katkulaine ajal 1710. a. Seejärel kuulutas Jumala Sõna Kullamaa rahvale õpetaja Heinrich Gutsleff. Tema toimetamisel jõudis 1715. a. trükki põhjaeestikeelne Uus Testament. 

Juba õpingute ajal Halle ülikoolis liitus Gutsleff pietistidega. Alates 1706. aastast, mil ta Kullamaal prooviaastat pidas, oli ta kirjavahetuses August Hermann Francke ja Heinrich Mildega. Gutsleff tegi koostööd Eestimaa pietistlike vaimulikega, kes hoolitsesid rahvakoolide eest ja soetasid eestikeelset vaimulikku kirjandust. Ta andis suure panuse eestikeelse vaimuliku kirjanduse väljaandmisesse ning oli üks peamisi Anton thor Helle abilisi Piibli tõlkimisel. 

Vennastekoguduse ärkamine algas Kullamaal varakult. 1741. a. saadeti siia Herrnhuti vend Nicolaus Anderas Jaeschke, järgmisel aastal herrnhutlased Sonntag ja David Rösler ning Issand kroonis nende tööd õnnistusega. Üheks vennastekoguduse keskuseks oli Maidla mõis, kus 1747 – 1751 oli koduõpetajaks herrnhutlane Jakob Marrasch. Kullamaa pastor Joachim Heinrich Dahl oli pietistlike vaadetega, mis andis vennastekoguduse liikumisele hoogu juurde ja 18. sajandi teises pooles kujunes Kullamaa kihelkond kogu Läänemaa vennastekoguduse keskuseks. 1761. aastal oli kihelkonnas kaks palvemaja: üks Kullamaal, teine Piirsalus. 

1752. a. ehitati Kullamaa kirikule käärkamber ja viis aastat hiljem ligi 15 meetri kõrgune punaseks värvitud kellatorn. Kui läänepoolsesse võlvi tekkisid praod, toestati kirik kummaltki küljelt kahe tugipiilariga. 1788. a. maeti Kullamaa kirikusse Württembergi printsess Augusta, kes suri Koluvere lossis ning kelle elu keerdkäike varjab tänaseni saladuseloor. Augusta lapselapselaps Boris Johnson oli Suurbritannia peaminister. 

Uus tõusuaeg vennastekoguduse ärkamises algas 1820. aastatel. Lühikese ajaga kasvas kiiresti ärganute hulk. Kui Kullamaa köstrimaja jäi palvelistele kitsaks, ehitati kiriku lähedale uus palvemaja, mis valmis 1822. a. Lisaks käisid Kullamaa kihelkonna elanikud ka Märjamaa Kuuda palvemajas ja Noarootsi Väike-Nõmmküla palvemajas. 

1854. a. ehitas Carl Tanton Kullamaa kirikusse 12 registriga oreli, millel on üks manuaal ja pedaal. Pill on tugev ja töökindel ning teenib kogudust tänaseni. Kullamaa orelil on noorena palju mänginud helilooja Rudolf Tobias, kelle isa oli siin köstriks. 1865. a. ehitati kirik praeguse altariruumi võrra pikemaks. Kohalik puusepp valmistas uue altari, mida kaunistab Carl Sigismund Waltheri viis aastat varem maalitud pilt ristilöödud Kristusest. 1869. a. valmis Adam Kelmanni juhtimisel praegune Kullamaa kiriku 47 meetri kõrgune torn. 

19. sajandi lõpul teenis Kullamaa kogudust Wilhelm Kentmann, kelle vanaisa järgi on Tallinnas nime saanud Kentmanni tänav. Wilhelm Kentmann kutsuti Kullamaalt Peterburi Peetri koguduse õpetajaks, misjärel oli ta lühikest aega Eestimaa piiskopiks. 

Õpetaja Arvid Leopold Braschet peeti kõige vagamaks vaimulikuks Läänemaal. Paraku läks ta 1931 Saksamaale ning jätkas teenimistööd seal. Tema ajal, 1911. a. ehitati Piirsalu kiriklik palvemaja, 1926. a. muudeti Piirsalu abikogudus iseseisvaks, kuid jäi esialgu Kullamaa kirikuõpetaja teenida. 

Suur oli koguduse rõõm, kui 1932. aastal astus kantslisse eesti rahvusest kirikuõpetaja Henn Unt. Ikkagi omade seast! Mis sest, et Mulgimaalt pärit. Pärast teist maailmasõda läks õpetaja Unt Viljandisse, tema ametijärglane Martin Terasmaa niisamuti, kuid Armand Leimann läks oma kodukanti Rõugesse. Emerituuri siirdumiseni jäi Kullamaale Ants Leedjärv. 

1946. a. muudeti pastoraat haiglaks kuni 1991. aastani. Viimane jumalateenistus Kullamaa vennastekoguduse palvemajas peeti 4. septembril 1962, seejärel keelati seal palvetundide pidamine. Osa hoonest muudeti korteriteks, osa loomalaudaks. Umbes samal ajal suleti ka Piirsalu palvemaja. 

Kullamaa koguduse õpetajad elasid Nõukogude ajal kirikumõisa sulastemajas kuni 1991. aastal ehitas kogudus oma hingekarjasele uue kahekorruselise elumaja. 1990. aastatel tuli väga palju inimesi kirikusse ja lapsi käis pühapäevakoolis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Organist Tooni Leedjärv koos Haapsalu organisti Lia Salumäega juhatasid Lääne praostkonna noortekoori. Kullamaa orel remonditi 1998. aastal Christian Scheffler Orgelwerkstatt’i poolt. Sama firma remontis ka Tallinna toomkiriku oreli. Kullamaa oreli kohta ütlesid nad, et pole kunagi nii tolmust orelit näinud. Järelikult oli 150 aasta tolm kõik veel sees. Välja tuli vahetada klaviatuuri klahvid, millesse olid lohud sisse kulunud. Uued mustad klahvid valmistati eebenipuust. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.