Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Lääne-Nigula koguduse lugu.

Ridala muinaskihelkonnast eraldus 13. sajandil iseseisev Lääne-Nigula kihelkond, mis ulatus Nõvani ja hõlmas ka hõredalt asustatud Noarootsi piirkonna. Iseseisva kihelkonnana eraldus Noarootsi Lääne-Nigulast 16. sajandil ja Nõva arvati aastal 1653 Harju-Madise kihelkonda. 

Lääne-Nigula kivikirik ehitati 13. sajandi teisel poolel Saare-Lääne piiskopkonna arhitektuuri tavade kohaselt. Ilma torni ja käärkambrita kirikul oli ühelööviline ja kahe võlvikuga pikihoone ning selle idapoolses otsas natuke väiksem nelinurkne altariruum. Kaheksaroideline võlv, mis katab altariruumi, on Eestis haruldane. Pikihoone võlvidest on tänaseks alles vaid võlvitugede alumised osad. Kitsad ja kõrged paarisaknad olid Lääne-Nigula kirikus nii pikihoone külgedel kui kiriku idaseinas. Hiljem ehitati juurde käärkamber. 

1510. aasta paiku valmistas Lübecki meister Henning van der Heide Lääne-Nigula kirikule hilisgooti stiilis kappaltari, mille juurde kuulunud kujukesi pühast Nikolausest, Maarjast Jeesuslapsega ja Ristija Johannesest hoitakse praegu Eesti Kunstimuuseumis. 

Alates 1525 teenisid Lääne-Nigula kogudust luterlikud pastorid. 1591. a. tuli Lääne-Nigula rahvast teenima senine Rakvere lossi vaimulik Balthasar von Dieden. Kaks järgmist Lääne-Nigula hingekarjast, Bartholomäus Jenitz ja Friedrich Runge olid mõlemad tema väimehed. Äialt väimehele anti siin ametit edasi veel mitmel korral. Georg Emmerich Arnoldi oli õpetaja Runge väimees ja Leonhard Senff õpetaja Arnoldi väimees. 

17. sajandil muutus soengumood. Noored mehed kandsid pikki lokkis juukseid. Nähtavasti ei olnud see piiskopi meelest vaimulikele kohane. Kui piiskop Rudbeckius 1627. aastal Lääne-Nigula kogudust visiteeris, tehti kohaliku vaimuliku soeng korda ja tema pikad lokid lõigati maha vaatamata sellele, et Bartholomäus Jenitz oli andnud tõotuse lasta juustel kasvada. 

Rahva teadmised Jumala Sõnast olid kasinad. Õpetaja Runget kohustati kogudusele Stahli eestikeelset katekismust ette lugema ja loetut seletama. Samal ajal kõrvaldati katolikuaegseid kombeid, mida nimetati ebausuks. Muuhulgas lammutati 1645. aastal Kirimäe Laurentiuse kabel ja raiuti maha kõik ristid, postid ja puud, mille juures inimesed ohverdamas käisid. Ometi jätkasid inimesed veel pool sajandit hiljemgi Kirimäe kabeli varemete juures ohverdamist, purjutamist ja tantsimist. Suurema muutuse rahva ellu tõi alles Põhjasõda ning sellele järgnenud vennastekoguduse ärkamine. 

1718. a. ordineeriti Lääne-Nigula koguduse õpetajaks äsja Halle ülikooli lõpetanud Georg Friedrich Schultz. Ta oli Ridala kirikuõpetaja poeg, kes asus vennastekogudust toetama niipea kui see Eestimaale jõudis ja liitus ka ise vendadega. Hiljemalt 1742. aasta varakevadel saabus õpetaja Schultzi juurde abiliseks herrnhutlane Friedrich Römer. Palvetunde peeti Lääne-Nigula pastoraadis. Schultz pidas pühapäeva õhtuti lastetunde, mida ka laste vanemad meelsasti kuulama tulid. 

1760. aastal ehitati Lääne-Nigula kirikule torn. Kui õpetaja Schultz hinge heitis, jätkas koguduse teenimist tema poeg Carl Gustav Schultz. Samal aastal kinkis Tagavere ja Salajõe omanik Georg Gustav von Aderkas koos abikaasa Johanna Helena Gyllenloodiga väikese altari Lääne-Nigula kiriku käärkambri jaoks. 

Järgmine kirikuõpetaja Carl Julius Schubert paistis silma sellega, et ta oli juba 10-aastaselt Helmstedti ülikooli vastu võetud. Isa oli tal sealsamas professor ja nooremast vennast Friedrich Theodor Schubertist sai kuulus astronoom Venemaa Teaduste Akadeemias. Ka Lääne-Nigula õpetaja Carl Julius Schubert siirdus vanemas eas elama Peterburi linna. 

Aastal 1809 langes Lääne-Nigula kirik tuleroaks. Hävisid tornikiiver, katus, pikihoone võlvid, kannatada said käärkamber ja sisustus. Järele jäid kivimüürid. Pühakoja taastamine kestis vaheaegadega 1816. aastani. Pikihoone seinad tehti madalamaks ja kaeti peegelvõlvlaega, võlvitoed raiuti maha ja käärkambri müürid lammutati. Tallinna meister Schönfeld valmistas kantsli. Torni ja tornikiivri vahele laoti kolmnurksed kaunistused. 1823. a. valmistas Peterburi kunstnik Sigismund Lääne-Nigula kirikule võimsa nelja sambaga ampiirstiilis altari, mille maalid kujutavad püha õhtusöömaaega ja Kristuse ülestõusmist. Neist alumine, püha õhtusöömaaeg on koopia Leonardo da Vinci maalist. Ka altari juures tegi tisleritöö C. Schönfeld ja maalritöö Michael Adamson, kulud kandis Tagavere mõisnik Wilhelm Fabian von Aderkas. 25 aastat hiljem on altarivõre külge kinnitatud omapärane liigutatav ristimislaud. 

Rahva seas kasvas igatsus Jumala Sõna järele. 1816. a. ehitati Uugla mõisniku von Schulmanni nõusolekul palvemaja kirikust nelja versta kaugusele Turvalepa külla, kuhu kirikulised lisaks jumalateenistusele veel Jumala Sõna juurde said kokku tulla. Ettelugejaks oli Petri Kustav. Vennastekoguduseks seda ei nimetatud. Need vähesed, kes korrakohaselt vennastekogudusega liitusid, liitusid Noarootsi vendadega. Lisaks koguneti siin-seal ka kodudes ühiseks Piibli lugemiseks. 

Esimene orel muretseti Lääne-Nigula kirikusse 1855. aastal. Viis aastat hiljem müüriti kinni idaaseina aknad ja pikihoone paarisaknad ehitati suuremaks. 1872. a. rajati köetav käärkamber kirikusse altariseina taha. Sellega seoses raiuti välisuks kiriku idaseina. Sihvakas tornikiiver koos kullatud ristiga valmis 1882. aastal. Nüüd on Lääne-Nigula torn üle 52 meetri kõrge. 

Õpetaja Theodor Benedict Frese asutas abipiibliseltsi ning oli ise selle juhataja. Tema poeg Theodor Frese püüdis piirata vennastekoguduse tegevust. Kui ta 34-aastaselt suri, asus Lääne-Nigula kogudust teenima Carl Michelson, kes täitis ustavalt oma kohust 80. eluaastani. Esimese ilmasõja ajal kõneles õpetaja Michelson jutluses, et ärev aeg teeb küll inimese südame rahutuks, kuid veel enam teeb ristiinimese südame rahutuks patutundmine. Just selle viimase pärast kutsus ta kogudust üles Jumala armu ja halastust otsima ajal, kui muretseda võinuks ka kõige kaduva pärast. Õpetaja Michelsonil oli õnne – ta ei pidanud põgenema, vaid suri pisut enne kõige keerulisemaid aegu. Uueks kirikuõpetajaks kutsuti Ferdinand Jürgenson, kes oli Rannamõisa kiriku ehitaja poeg, rahvuselt eestlane ning ta oli hästi tuntud vennastekoguduse ringkonnas. Pärast seda, kui Jürgenson oli läinud Vigalasse ja tema mantlipärija Bruno Ederma Rakverre, teenis lühikest aega Lääne-Nigula kogudust Herman Hansson. Hanssoni äi oli vennastekoguduse tegelane Jüri Rannut. Õpetaja Hansson loobus koguduse õpetaja kohast ja valis edaspidi rändjutlustaja tee. Praeguse oreli ehitas 1926. aastal Lääne-Nigula kirikusse Nõvalt pärit meister Gustav Terkmann. 

Kui kaugelt Võrumaalt pärit Friedrich Pohlamets 1931. aastal Lääne-Nigula koguduse õpetajaks kandideeris ja proovijutluse ära pidas, läks ta tagasi raudteejaama teadmisega, et siia ta enam tagasi ei tule – siin on maa liiga lage. Jaamas sõitis rong temast peatumata mööda. Pohlamets ei teanud, et peatamiseks tuli siin käega märku anda ning ta tundis, et see oli talle märguanne Jumalalt. 51 aastat teenis Pohlamets Lääne-Nigula kogudust. Ta oli Eestis üks väheseid vaimulikke, keda isegi Teine maailmasõda oma kohalt ei liigutanud. Pohlamets oli erudeeritud õpetaja, kes külastas sageli koguduse liikmete kodusid. Ta sõitis jalgratta ja hiljem mopeediga, seljas pikk tolmumantel. 81-aastaselt andis ta tööjärje üle Leevi Reinarule, Rannamõisa kirikuõpetaja pojale. 

1986. aastal pani Leevi Reinaru koos abikaasa Hellega aluse ansamblile Doxa. Aastakümnete vältel on Helle Reinaru kirjutanud sõnu paljudele vaimulikele lauludele ja tõlkinud veelgi rohkem, sh Pekka Simojoki laule. Õpetaja Reinaru on tegutsenud harrastuskunstnikuna ning keskealise mehena liitus ta mootorrattaklubiga Gospel Riders. 1997. aastal sai Leevi Reinarust EELK Misjonikeskuse juhataja. Reinaru kolm poega asutasid koos sõpradega ansambli Crux ning Lääne-Nigula koguduse noortetöö on olnud õnnistuseks tervele Eestile. Oma koguduse noorte seast sirgus ka kirikuõpetaja Kristo Hüdsi, kes täna jätkab Lääne-Nigula koguduse teenimist.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• EELK Lääne-Nigula Püha Nikolause koguduse koduleht laane-nigula.eelk.ee