Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Martna koguduse lugu.

Ridala muinaskihelkonna idapoolsesse ossa ehitati pärast maa ristiusustamist 13. sajandil püha Martini kirik. Kohanime Ummere vahetas hiljem välja pühaku nimest tuletatud Martna. 

Pärast seda, kui Riia linn, Riia peapiiskop ja Saare-Lääne piiskop olid leedukatega Liivimaa ordu vastu liidu sõlminud, vallutas ordu 1298. aastal nii Saaremaa kui Haapsalu. Saare-Lääne piiskop hõivas omakorda Lihula linnuse, kuid ordu võttis selle tagasi ja vangistas piiskopi. Sõjategevuse käigus hävitas ordu muuhulgas Martna kiriku. 

Pole teada, kas kirik ehitati uuesti üles sama koha peal või mõnes teises paigas. Suuline pärimus räägib Martna kiriku asukoha korduvast muutmisest. 

Praegune ühelööviline kivikirik ehitati Rannamõisa jõe äärde 1500. aasta paiku. Võlvitud käärkamber altarist põhjapool valmis samal ajal kirikuga. Lausa koopialikult sarnane on Martna kiriku arhitektuur Kirbla omaga. Ehituse ajal oli ametis Saare-Lääne piiskop Johannes III Orgas, kelle vapikivi on müüritud Martna kiriku põhjapoolse ukse kohale. Täpselt samasugused vapikivid on ka Käina kiriku seinal ja Kuressaare lossi kabelis. Martna kiriku gotlandipärane ristimiskivi paistab olevat vanem kui kirik ise. 

Võlviga kaeti Martna kirikus ainult altariruum, pikihoone võlvimiseni nähtavasti ei jõutud. Kiriku ehitusaegsele krohvile on punase pintsliga joonistatud lihtne kalasabamuster. Hiljem on mustreid juurde maalitud. Neli fanfaari puhuvat inglit maaliti altariruumi võlvile oletatavasti Rootsi ajal. Haritorn ehitati Martna kirikule arvatavasti 17. sajandil. 

Praeguse altariseina kinkis aasta 1700 paiku Suure-Lähtru omanik Johann Baranoff koos abikaasa Hedwig Elisabethiga. Värvikireva altariseina valmistas Tallinna meister Christian Ackermann. Kaks maali kujutavad püha õhtusöömaaega ja Kristuse ristilöömist. 

23. novembril 1708. a. möllas Läänemaal suur torm, mis hävitas lisaks Ridala ja Karuse kiriku tornidele ka Martna kiriku torni, mis pidi 175 aastat ootama, kuni uuesti üles ehitati. 

Pärast Põhjasõda oli Martna kogudus mõnda aega Ridala vaimuliku teenida, kuid siis jõudsid ka Martnasse pietistlike vaadetega Halle ülikooli vilistlased. Õpetaja Johann Georg Jahn kutsuti edasi Haapsallu, kuid Paul Hönn oli ametis just siis, kui Eestimaal algas vennastekoguduse ärkamine, mida ta rõõmuga tervitas. Vendade tegevust soosis Väike-Lähtru mõisahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg, kes lasi ärganuile koguni palvemaja ehitada. 

Pastor Hönni surma järel jätkas Martna koguduse teenimist Johann Lorentz Schiecke, kes oli erakordse muusikaandega. Temagi oli vennastekoguduse pooldaja. Kui ärkamine rahva seas levis, raiusid talupojad vabatahtlikult maha hiisi, hülgasid vanu ohvripaiku ja lõpetasid mõisa tagant varastamise. 1760. aasta paiku algas suurem ärkamine ka Putkastes. 

Õpetaja Schiecke oli piiblitõlkija Anton thor Helle õe väimees. Pärast Schicke surma teenis Martna kogudust jätkuvalt pietistlikus vaimus Christian Heitzig, kes oli abielus Ridala vaga vaimuliku Matthias Mattscheki tütrega. Schicke tööd jätkas omakorda tema väimees Johann Martin Freund. Kaks korda, 1807 ja 1821 põles tema ametiajal pastoraat maha. Õnnetuseks hävis ka kiriku arhiiv. 

Vennastekoguduse palvemaja ehitati hiljemalt 1780. aastal Enivere mõisa maale, praegusele Ausamaa kinnistule, mis asub umbes 700 meetri kaugusel kirikust. Palvelised läksid kõigepealt kirikusse jumalateenistusele ja seejärel kell kaks palvemajja, talvel pool tundi varem. 

1829. a. kutsuti Martna koguduse õpetajaks Leopold Hörschelmann. 1845. a. asutas ta Martna abipiibliseltsi ja kirjutas jutukesi Tallinna kalendritele. Samal aastal valmistas Carl Tanton Martna kirikule oreli. Kõik Hörschelmanni lapsed olid väga musikaalsed. Nad mängisid pille ja laulsid meelsasti nii saksa kui eesti rahvalaule. Suur pere elas aga vaeselt. Abi tuli sealt, kust seda keegi ei oodanud. 13. juuli öösel 1867. a. süttis välgulöögist pastoraat. Puuhoone põles maani maha, asjadest suudeti päästa vaid kirikuraamatud ja talaar. Kohe näitas kogudus üles armastust oma hingekarjase vastu ja kinkis tema perele riideid ja vajalikke esemeid. Lisaks saabus annetusi lähedalt ja kaugelt. Leopold Hörschelmann imestas, kuidas üks pikselöök teda vaesusest päästis, nii et vanad võladki said makstud. Uus pastoraat ehitati kivist. Raha jätkus ka poegade koolitamiseks. Neljast pojast sai kirikuõpetajad. Noorim neist jätkas isa tööd Martnas. Kahest pojast said arstid, kaks poega surid väiksena. 

1853. a. sündis Keskvere vallas karjuse peres kirjamees Gustav Allo. 1903. a. asutas ta ajakirja „Kristlik Perekonna leht“, mis ilmus kuni 1940. aastani, ja 1910. a. ajakirja“Kristlik Laste Sõber“. Lisaks on ta välja andnud lauluraamatuid. 

Ulatuslik remont võeti Martna kiriku juures ette aastatel 1861 – 1863. Lõunaseina aknad tehti avaramaks ja need muudeti ümarkaarseks. Aknad murti sisse ka põhjaseina, kus neid varem polnudki nagu näiteks Märjamaa kirikul pole siiamaani. Ainult idakülje akenale jäeti selle algne kuju. Kiriku katus tehti madalamaks ja õlgkatus asendati asfaltpappkattega. Muudeti nii lääne- kui põhjaportaali kuju. Kinni müüriti sakramendinišš. Kiriku pikihoone sai praeguse puidust võlvlae. Paar aastat hiljem, 1865. a. ehitati Martna kirikule uus torn. Tänaseni on säilinud selle kiviosa, kuna 1883. a. ehitati sellele uus tornikiiver tsinkplekist kuuli ja ristiga. Viimase sees säilitati varasem sepisrist. 1891. a. tõsteti kiriku katus praeguse kõrguseni. 

Torni põhjaküljel on hauakamber. Kiriku altariruumi 1875. aastal valatud tsementpõrand on üks Eesti vanemaid. 1896. a. paigutati altari alumise maali kohale lõuend, millel on kujutatud Kristust palvetamas Ketsemani aias. 

39 aastat teenis Martna kogudust õpetaja Gustav Haller, kes on kirikulauludele sõnu kirjutanud ja tõlkinud näiteks laulu „Rändur ütle, kuhu lähed“. 1901. aastal põles maha Martna palvemaja, kaks aastat hiljem võis Gustav Haller pühitseda uue. 1905. a. võeti kiriku seintelt maha vappepitaafid ja paigutati need surnukabelisse. 1918. aastal tegid pastoraati majutatud vene sõdurid mitmesugust pahandust. Lühikest aega kuni Saksa okupatsiooni alguseni hoiti õpetaja Hallerit vangistuses. 

Oluliseks eeskujuks ja vaimulikuks teejuhiks oli Gustav Haller 22-aastasele Harri Haamerile, kes oli 1929. aastal Martnas prooviaastal. Vastutasuks õpetas Harri Haamer praostihärrale jalgrattasõidu selgeks. Kahekesi väntasid nad Haapsallu ja tagasi. Raudteejaama taga viis tee üle viadukti. Kaubarongi on ülevalt lõbus vaadata. Rong lähenes. Harri kiirustas, et üles jõuda ja praost Haller surus ka kõigest jõust pedaale. Kui temagi üles jõudis, kamandas Harri: „Sülita! Katsu, kas saad pihta viimase vaguni katusele!“ Ja vana auväärne Lääne praost sülitas ja tabas tõepoolest viadukti alt läbisõitva rongi viimase vaguni katust. 

1937. aastal siirdus Gustav Haller emerituuri ja Martna koguduse õpetajaks valiti Eduard Lind. Pärast seda, kui õpetaja Lind koos perega 1944. aastal Saksamaale põgenes, ei ole Martna kogudusel enam kohapeal oma kirikupõetajat olnud. Siiamaani teenivad kogudust naaberkoguduste vaimulikud. 1936ndast kuni 1979. aastani teenis kohapeal kogudust ka köster Johannes Niilisk. 

Nõukogude võim asus Martna usuelu lammutama. 1951. aastal paigutas kolhoos vennastekoguduse palvemajja kanad ning hiljem hobused. Esialgu olid hobuste sõime juures seinal veel mõned palvemaja aegsed pildidki alles. Osa pinke viidi kirikusse, muu sisustus veeti laiali. Pärast põlemist seisis palvemaja hoone varemeis kuni see kütteks laiali veeti. 

1960. aastal seati kirikusse elektrivalgus, aga 1964. aastal tuli surnuaiapüha pidada kirikus, kuna võimud ei lubanud seda pidada surnuaial. 1976. aastal varastati kirikust kaks kroonlühtrit ja neli altarilühtrit. Aasta hiljem ehitati kirikusse ahi.

1990. aastal sai kogudus pastoraadist tagasi kaks tuba ja kaks aastat hiljem tagastati kogudusele terve pastoraat. Tegevust alustas pühapäevakool ning 1993. aastal ehitati Inglisild üle jõe kiriku ja pastoraadi vahele. 1997. a. sai orel elektrimootori. 2005. a. puhastati mitme värvikihi alt välja seinamaalingud, müüris avati sakramendinišš ja 2007. a. eemaldati vanalt altarimaalilt hilisem lõuend. Augustis 2011 tõsteti üles Martna kiriku uus tornikell.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• EELK Martna Püha Martini koguduse koduleht martna.eelk.ee