Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Rapla koguduse lugu.

Esimest korda ehitati Harjumaal Keava linnus üles 5. sajandil. Neli korda on linnus maha põletatud. Viikingiajal oli siin üks Eesti ala suuremaid asulaid. Kaubatee turvamiseks rajati 12. sajandil Varbolasse Eesti suurim muinaslinnus, mida kasutati veel 14. sajandil. Kahe linnuse vahel asus Paka mägi, kus toimusid eesti vanemate nõupidamised ehk Raikküla kärajad. 

Rahvajutu järgi taheti kirikut ehitada esmalt Kuusikule, siis Raikkülla ning viimaks leiti õige koht Raplas. Katoliku ajal olid kabelid kõigis neis ja teisteski paikades. Samuti võib tõetera otsida legendist, mille järgi mungad aitasid kirikut ehitada. Kas just Padise tsistertslased, on iseasi, sest Rapla kivikirik ehitati 13. sajandi viimasel veerandil, seega enne Padise kloostri rajamist. Või on kirik siiski hiljem ehitatud. Igatahes osa Hageri kihelkonna äärealasid liitus Raplaga. 14. sajandist on säilinud Rapla kiriku ristimiskivi. 

Rapla Maarja-Magdaleena kirik oli pikk ühelööviline hoone. Pisut kitsam altariruum oli võlvitud omapärasel moel: altari kohal kõrgus baldahiini meenutav kaar, ülejäänud ruumi kattis ristvõlv. Altari taga oli kolm akent. Vanast kirikust on tänaseni säilinud elusuurune puidust krutsifiks, mis seisis võidukaare all ristpalgil. Krutsifiksi valmistas Vestfaali 15. sajandi lõpu nikerduskunsti koolkonda kuulunud meister. 

Pärast jüriöö ülestõusu, 1346. aastal andis Taani kuningas Rapla kiriku üle Tallinna toomkogudusele. Võimalik, et Tallinna piiskop omakorda andis Rapla kiriku kasutamiseks Padise tsistertslastele. Igatahes 1478. a. panditi kogu Rapla küla Padise kloostrile. 1535. a. on esmakordselt mainitud Rapla koguduse luterlikku pastorit. 

1561. a. andis Harju-Viru rüütelkond end Rootsi võimu alla. Rapla kirikuaias leidub rõngasriste 17. sajandist. 1650. a. kinkis parun Hans Wrangell Rapla kirikule maad, mis oli vajalik koguduse ülalpidamiseks. Kirikuõpetaja Abraham Winkler paistis silma kirjamehena. Ta osales nii Uue Testamendi kui Rootsi kirikukorralduse tõlkimises, käis piiblikonverentsil, koostas eestikeelse lauluraamatu ja trükkis jutlusi. Tema viiest pojast neli olid vaimulikud Järva-Jaanis, Koerus, Märjamaal ja Tallinna Püha Vaimu koguduses. Õpetaja Christian Hoppius on Uue Testamendi eessõnas (1715) kirjutanud ajaloolise ülevaate eestikeelsete raamatute väljaandmisest.

Juba 1694 oli Rapla Uuskülas kool, kus kirikuõpetaja pidas enda kulul koolmeistrit. Põhjasõda lõpetas selle tegevuse. Aastal 1726 oskas Rapla kihelkonnas lugeda mitusada talupoega. Aastal 1700 valmistas Christian Ackermann Rapla kirikule kunstiliselt väga kõrgel tasemel kantsli. Kantsel jäi puutumata, kui Šeremetjevi rüüstesalgad 1703. a. Harjumaale jõudsid. Rapla kirikul võisid põleda torn ja katus, kuid pühakoja sisustus jäi alles. 

1737. a. valmistas Tallinna meister Quirinus Rabe uue altari. Sammastele toetuvat altariseina kaunistavad Õnnistegija ning nelja apostli kujud. 1738. a. ehitati käärkamber. Õpetaja Johann Heinrich Hersfeld oli õppinud Halle ülikoolis ja pietistlike vaadetega. Enne Raplasse tulekut oli ta koduõpetajaks Kullamaal praost Heinrich Gutsleffi juures. Kullamaa kihelkonnast Piirsalust levis Raplasse vennastekoguduse ärkamine. Ka järgmine kirikuõpetaja Fass oli Halle ülikoolis haridusega ja pastor Eberhard pietistlike vaadetega. 

Suur õnnetus juhtus 1774. a., kui pikselöögist süttis pastoraat ja ära põles kiriku arhiiv. Koguduse tolleaegne hingekarjane Johann Christian Eberhard oli ametis 42 aastat ja enne seda veel 4 aastat abiõpetajana oma isa kõrval. Kui Rapla kiriku puust kellatorn lagunes, ehitati 1795. aastal uus kivist torn, mis asus kirikust veidi eespool ja oli kirikuaia väravaks. 

Vennastekoguduse tegevus elavnes. 16. juulil 1788. a. tuli palvetundi ligi 450  inimet. 1798. a. ehitati Tuti külla palvemaja. Krundi andis Alu mõisnik Tiesenhausen. Pühapäeviti läksid peaaegu kõik kirikulised pärast jumalateenistust edasi palvemajja. Tunde pidasid Mäepere Mihkel, Sonni Hans, Uuetalu Jaan, Nurma Hans, Otsa Hans ja Tojaka Jüri. Kui palvemaja amortiseerus, ehitati sama koha peale uus. 

Esimese oreli ehitas Rapla kirikusse 1841. aastal kohalik köster Ludwig Johann Karell. Ta oli pärit Hageri kihelkonna vennastekoguduse perest. Tema vend oli keisri ihuarst. Kirikuõpetaja Eduard Pontus Haller oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige ja Rapla abipiibliseltsi juhataja. Hiljemalt 1845. a. oli palvemaja ka Lellaperes. 1854. a. ehitati sinnakanti Rapla koguduse abikirik, Järvakandi kirik, mida praegu tunneme Kehtna Peetri kirikuna. 

2. juulil 1855 sündis Rapla vanas köstrimajas Johannes Kappel, kellest sai helilooja ja organist, laulupidude üldjuht ja esimene kutseline eesti rahvusest muusik. 

1862. a. maalis Carl Siegismund Walther Rapla kiriku praeguse altaripildi. Jeesuse risti all on kujutatud Johannest, Maarja-Magdaleenat, Jeesuse ema Maarjat, Saloomet ning Jaakobuse ema Maarjat. 1878. a. telliti Saksamaalt uus orel. 

Järjekordne ärkamine algas Raplas 1881. aastal. Märjamaalt tulid kuulutajad, taludes peeti palvetunde. Praost Malm oli esialgu ettevaatlik, kuid ärkamise häid vilju nähes püüdis ta sellele ka ise kaasa aidata. 1886. a. oli Rapla palvemajas 19 ettelugejat. Hea kõneanniga paistis silma Jüri Leidtorf Palamulla küla Viilika talust. Leidtorfist sai hiljem Eesti vennastekoguduse peavanem. 

Rapla kirik jäi rahvale väikseks. Kardeti, et vana hoone võib variseda. Carl Eduard Malmi eestvõttel asus kogudus uut kirikut ehitama. Vana kirik lammutati. Samale kohale pandi jaanipäeval 1899. a. uue kiriku nurgakivi. Projekti valmistas Rudolf Morits von Engelhardt, kuid arhitekt Friedrich Axel von Howen muutis seda märgatavalt. Uusromaani stiilis avar pühakoda paistab silma kahe torniga. Altar, kantsel ja orel toodi vanast kirikust. Praost Malm ei jõudnud oma elutöö valmimist näha ning suri 1901. aasta jaanuaris. Samal aastal avati Tallinn-Viljandi raudtee. Rapla kirik pühitseti 30. septembril 1901. Ühtlasi seati ametisse koguduse uus õpetaja Hermann Girgensohn. 

Õpetaja Girgensohn kaotas rahva usalduse 1905. aasta revolutsiooni tõttu. Kord oli ta teel Järvakandi poole jumalateenistust pidama, kui teda metsatukast tulistati ja ta silma kaotas. Pärast paranemist pani ta ameti maha. Tema asemele kutsuti Joosep Liiv, luuletaja Juhan Liivi lellepoeg. Joosep Liiv kirjutas sageli sõnu kirikulauludele. Kaua aega oli ta piiblitõlke komisjoni esimees. 1935. a. seati Rapla kirikusse elektrivalgus, 1939. a. ehitasid vennad Kriisad Rapla kirikusse uue heakõlalise kontsertoreli. 

Augustis 1941 purustati lahingus Rapla kiriku ühe torni idakülg. Torn parandati kiiresti ja nii hästi, et silm parandust ei märka. Kui nõukogude võim asus 1945. aastal abikogudusi sulgema, registreerti Kehtnas asuv Järvakandi abikogudus iseseisvana, Rapla palvemaja aga koguduse filiaalina. Vennastekoguduses oli sel ajal üle 30 kuulutaja venna. Liialdamata võib öelda, et vennastekoguduse liikmed moodustasid Rapla koguduse tuumiku. Palvemaja vanemaks oli Johannes Soone, piiskop Einar Soone isa. Palvemaja laulukoori juhatas Hermann Heliste, õpetaja Ants Leedjärve äi. Rapla kogudust teenis Evald Saag, kes suhtus vennastekogudusse toetavalt. Evald Saag oli Vana Testamendi professor, kelle elutööks oli Usuteaduse Instituudi loomine ja teoloogilise õppe järjepidevuse säilitamine. Tema abikaasa oli pärit Raikkülast ja abikaasa vend oli usuteaduse õppejõud Uku Masing. Rapla koguduse organist ja koorijuht oli sel ajal helilooja Enn Võrk. 

1951. aastal oli Rapla palvemaja aastapäeval 1500 osavõtjat, aastal 1960 osales aastapäeval ka peapiiskop Jaan Kiivit. 1962. aastal pidi Evald Saag riigivõimu nõudmisel Raplast ära minema. Ei aidanud palvekiri 3000 allkirjaga, et õpetaja saaks Raplasse edasi jääda. Palvemaja suleti vägivaldselt. 15. juunil 1963 võttis Rapla täitevkomitee selle üle. Laulukoor saadeti laiali, pingid anti kultuurimajale ja palvemaja lammutati. Rapla kogudust asus teenima Esra Rahula, kelle isa Jüri oli Rapla vennastekoguduse vanem. Tarkuse ja tasakaalukusega juhtis Esra Rahula Rapla kogudust. Hiljem pensionipõlves avaldas ta 40-köitelise tekstikäsitluste sarja abimaterjaliks jutluste koostamisel. Koguduse organistiks oli palju aastaid professor Hugo Lepnurm. 

Alates 1992. aastast teenib Rapla kogudust Mihkel Kukk, kes on samuti kasvanud usklikus peres ja vennastekoguduse vaimus. 1. oktoobril 1993. a. sai Rapla linnaõigused. Samast aastast alates peetakse Raplas kirikumuusika festivali. Seoses Järvakandi Pauluse kiriku valmimisega 1996. aastal kolis sinna Järvakandi kogudus ning Kehtna Peetri kirikust sai 2009. aastal taas Rapla koguduse abikirik. Omaette filiaalina tegutseb Rapla koguduses Purku palvemaja, mis pühitseti 1996. aastal. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• Rapla Maarja-Magdaleena koguduse koduleht

2