Märtsiküüditamise aastapäeval mõtleme nii mineviku kui ka tänapäeva ohvritele

Märtsiküüditamise aastapäeval mõtleme nii mineviku kui ka tänapäeva ohvritele

Foto: Inimõiguste Instituudi koduleht

25. märtsil möödub 74 aastat märtsiküüditamisest, mil küüditati üle 20 000 süütu Eesti inimese, 2,22 % rahvastikust Venemaa asupaikadesse. Balti riikidest saadeti välja kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid. Samasuguste julmustega jätkab Venemaa täna ja just praegu Ukrainas.

Märtsiküüditamise aastapäeva meenutatakse üle Eesti. Tallinnas Maarjamäe Kommunismiohvrite memoriaalis algab mälestuspäeva tseremoonia kell 16.00. Sõnavõttudega esinevad riigikogu esimees Jüri Ratas, peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Lea Danilson-Järg, diplomaatilise korpuse vanem Poola suursaadik Grzegorz Kozłowski ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Mälestuspalvuse peab Tallinna praost Jaak Aus. Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi “Kiri küüditatutele” võidutöö.

Meenutuspäeval asetab ühispärja „Eesti rahvalt“ riigikogu esimees Jüri Ratas. Pärjad asetavad ka kaitseminister Hanno Pevkur, Tallinna linn, diplomaatiline korpus, Eesti Memento Liit ja Eesti Mälu Instituut. Pärast ametliku osa lõppu on võimalus ka ülejäänud soovijatel pärjad asetada. Muusikalised vahepalad esitavad Rute ja Ruslan Trochynsky.

Terve päeva vältel on Vabaduse väljakul avatud installatsioon endise Nõukogude Liidu piiri ja raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Installatsioonile on sellel aastal lisatud kollase ja sinisega uued rajad kohtadesse Venemaal, kuhu Ukraina inimesi on küüditatud. Pärast täiemahulise Venemaa agressiooni algust Ukrainas, saadeti Venemaa Föderatsiooni enam kui 2,8 miljonit ukrainlast, mis on 7% kogu Ukraina elanikkonnast, enamasti okupeeritud aladelt. Nende hulgas 16 000, (mitteametlikult 150 000-200 000) alaealist last.

Vabaduse väljaku Jaani kiriku poolsel küljel ning Vabaduse risti poolsel küljel asetatakse kokku 750 küünalt, mida on võimalik kohapeal süüdata.

25. märtsi õhtul on Eesti Mälu Instituudi näitus „Ukraina ristilöömine“ (Harju 13) avatud tavapärasest kauem, s.o. kella 21.00ni.

Eesti Mälu Instituudi algatusel värvub 25. märtsi õhtul traditsiooniliselt Patarei vangla merepoolne külg küüditatute mälestuseks valgusinstallatsioonina punaseks.

Kell 18 toimub küünalde süütamine ka Narvas Puškini skvääris.

Mälestusüritust korraldavad justiitsministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.

Palvetagem kõigi ohvrite eest!

Lisa kommentaar