Meie luterlikus kirikus töötavad välismisjonärid said 8. novembril kokku Sauel, kus kogudusetööd juhivad aktiivsed pensionärid Anu ja Juha Väliaho.

Kogunesime, misjonärid ja misjonikeskuse töötajad, koguduse poolt vallalt renditud Kirikutoas linnaväljaku ääres, kuhu mahtusime heade lammastena kenasti ära, kui ust õhutamiseks aeg-ajalt lahti hoidsime. Luterliku kiriku ehitamisest siia väikene tegus kogudus loobus, kui sõda ehitushinnad lakke viis.

Misjonäride päev kaks korda aastas on mõeldud samalaadse töö tegijate õlatunde süvendamiseks. Juha Väliaho tõi sissejuhatavas piibliminutis välja, et kiriku kaastöölistelt ei oodata mitte suurt andekust, vaid ustavust Jumalale oma annete kasutamisel. Ainult selliselt oleme usaldusväärsed tõe kuulutajad.

Järgmiseks pakkus misjonikeskuse välismisjoni koordinaator Sirli Kaera misjonäridele lahendamiseks ootamatuid olukordi elust enesest: näiteks oma last pühapäevakooli viies selgub, et õpetajat pole ja sina ise pead tunni läbi viima, või noorteõhtul selgub, et tulla lubanud bändiliikmetest pole kohal kedagi. Loomulikult lahendasid nii andekad kui ka hea väljaõppega Soome kiriku töötegijad need olukorrad mängeldes. Ei puudunud mängult ka olukord, kus kogudust külastav misjonär peab läbi viima piibliringi, sest koguduse vaimulik läks matust pidama. Kõige intrigeerivam olukord pakuti välja selline, kus pastorisärgis reisiv misjonär peab Soome laeval vastama napsitanud kaasreisijate küsimustele ristiusu kohta. Järgmine ülesanne misjonäridele oligi palve meenutada naljakaid või muidu meeldejäävaid juhtumeid oma töös ning neid toodigi just laevasõitudega seoses. Kinnitati ka, et kõrgendatud meeleolus inimestega ongi nõus pikemalt vestlusse astuma ainult vaimuliku töö tegijad, mitte tavalised kaasareisijad.

Loe pikemalt Piret Riimi artiklist EELK Misjonikeskuse kodulehel.

1