„Me ei näe oma ajahorisondil Jumala plaani, see on alati suurem ja mitmekihilisem, kui me hoomata oskame, tõdes EELK Usuteaduse Instituudi teoloogiatudeng, Haapsalu Johannese koguduse praktikant Siim Kallas koguduse lehe Johannese Sõnumid värskes numbris.

Lehte lugu kirjutades meenus Kallasele tema 2013. aastal lahkunud vanaisa Oskar, kelle mälestusi tänane teoloogiatudeng pool aastat enne seda salvestas. „Ta oli 1943 stepirindel põlevast lennukist Dnepri kohal alla hüpanud, oli kolmemehelisest meeskonnast ainus ellujääja. Ootamatu moment, äratundmise, kohtumise hetk tema loos oli minu jaoks tema kirjeldus, kuidas ta – tollal veel noor kollanokk – oma lootusetus olukorras rinde kohal langevarjus rippumist meenutas: „See vananaistesuve põldude õhk ja päikesepaiste – ma sain esimest korda eredalt aru, et elu on kaunis!“ Ta lisas, et 2014. aastal tulistati alla reisilennuk just nende samade kollaste põldude kohal. Vanaisa tunnistus, et ta usub Jumalat, liigutas Kallast ning suunas teda teenima kirikusse.

Siim Kallas peab praegusel ajal märgiliseks Optina kloostris sündinud palvet. See Kaluugas asuv vana ortodoksi usuhäll langes omal ajal bolševike rünnaku alla, kloostri asukaid asuti mõrvama. „Sealsed mungad elasid pidevas ootuses, et hukkaja prõmmib nende kambri uksele. Neis oludes sündis see palve,“ selgitas Kallas ja jätkas: “Hiljem tegi bolševike riik kloostrisse gulaagi, vangilaagri Kozelsk-1. „Need 5000 Katõnis mõrvatud poola ohvitseri, keda poolakad siiani unustada ei saa, koondati sinna, viidi surma sealt.“

Optina palvega alustavad teoloogiatudengid olenemata sellest, kas nad on õigeusklikud või luterlased, praegu Usuteaduse Instituudis oma sessipäevi ja Kallas ütleb, et sestpeale, kui isa Aabraham Tölpt selle talle kooli kabelis ette  lugeda see, jäi see tema südamesse. Teoloogiatudeng kannab endaga kaasas mõtteid Ukraina põldudest ja Katõni kunagistest sündmustes ja mõtleb ometi lootusrikkalt, et kahe kannatanud rahva liidust, nagu ka igast eluolukorrast võib Jumala tahtel sündida midagi, mida vaid Tema teab. „Jumal on oma suurt plaani täide viimas. Meie ei tea, mis see on, aga me võiks seda kohelda usalduse ja äratundmise helgusega: Tema teab, mis Ta teeb, Ta teeb õigust ja õigeks kõik, mida meie inimestena oma madalast vaatest praegu veel ei näe.“

Omalt poolt aga saame muudatusi teha oma igapäevases suhtlemises kirikuga. Siinkohal jagab Kallas ühe väikese nõuande Optina kloostri pühakult, staarets Anatoli Potapovilt: “Ära kurda, et sa ei mõista kirikut, et kirik on sulle igav. Tee ise midagi! Võta too kasvõi kaunistuseks lilli ja oksi ja sa näed, kirik muutub sulle huvitavaks!”

Palve Optina kloostrist:

Jumal, lase mul hingerahuga kohata kõike, mida algav päev mulle toob. Anna, et ma usaldaksin end täiesti Sinu püha tahtmise hoolde. Juhi ja toeta mind selle päeva igal tunnil igas asjas. Mis sõnumeid me sel päeval ka ei kuuleks, õpeta mind neid vastu võtma hingerahu ja kindla teadmisega, et kõike juhib Sinu püha tahtmine. Juhata mu mõtteid ja tundeid kõigis mu sõnades ja tegudes. Ära lase mul üheski ettearvamatus olukorras unustada, et kõik tuleb Sinu käest. Õpeta mind käituma iga mu ligimesega otsekoheselt ja arukalt, kedagi ärritamata ja kurvastamata. Issand, anna mulle jõudu kanda algava päeva väsimust ja kõike, mis päeva jooksul juhtub. Juhata mu tahet ning õpeta mind palvetama, uskuma, lootma, kannatama, andestama ja armastama. Aamen!

Loe lisa:

Lähemalt Optina kloostri kohta