14. veebruaril mõtleme mitte üksnes pühale Valentinusele, vaid meenutame ka slaavlaste misjonäre munk Kyrillost († 869) ja piiskop Methodiost († 885).

Need pühad vennad pärinesid Kreekamaalt Tessaloonikast. Ümbruskonda elama asunud slaavi hõimude keele omandasid vennad niisama hästi nagu oma emakeele, kreeka keelegi. Pärimuse järgi olnud seitsmest vennast noorim Konstantinus, kes hiljem kloostrisse tulles sai nimeks Kyrillos. Ta kasvas üles koos kroonprints Mikaeliga ning oli nii andekas, et sai endale hüüdnimeks „filosoof“. Ka Methodiose ristinimi oli peaingel Miikaeli järgi (nime Methodios pälvis ta mungaks saades).

Kui Michael III sai Bütsantsi keisriks, läkitas ta vennad aastal 860 misjonijutlustajatena Musta mere rannikule slaavi kasaari hõimude juurde. Nood olid palunud läkitada endale õpetlasi, kes suudaks kõnelda niihästi juutide kui saratseenidega.

Suur-Määrimaa hertsog Rostislav saatis aastal 862 Michael III-le ja patriarh Photiusele sõna, paludes saata endale appi preestreid, kes oskaksid slaavi keelt. Iiri ja saksa misjonijutlustajad olid seal juba kaua aega evangeeliumi jutlustanud, kuid Rostislav oli nad mitmesugustel põhjustel minema saatnud ja otsis nüüd tuge pigem Ida kristlastelt.

Kui vennad olid saanud keisrilt ülesande minna Määrimaale, asusid nad 863. aastal tõlkima evangeeliume ja hädatarvilikke liturgilisi tekste keelde, mida tänapäeval tuntakse vanakirikuslaavi keelena. Selleks otstarbeks lõid nad slaavi keelele tähestiku (praeguseks käibelt kadunud glagoolitsa; püha Kyrillose järgi nime saanud kirillitsa tähestik pärineb vendade õpilastelt).

Kyrillose ja Methodiose töömeetodiks oli liturgia pühitsemine ladina keele asemel rahvakeeles ja neid saatis selles märkimisväärne edu. Naaberpiiskopkondades Saksamaal äratas vendade tegevus kahtlusi, kuna sealseid alasid pidasid nood oma misjonipõlluks. Suurema tüli vältimiseks otsustasid vennad reisida Rooma, et oma teguviisi selgitada ja paavstilt otsust nõutada. Paavst Hadrianus II asetas slaavikeelsed raamatud Lateraanbasiilika altarile. Sellega oli uus liturgia heaks kiidetud.

Roomas Konstantinus haigestus. Ta astus San Clemente kloostrisse ja sai nimeks Kyrillos. Pärast 50-päevast haigust suri ta 14. veebruaril 869. aastal.

Hadrianus II pühitses Methodiose Pannoonia ja Määrimaa peapiiskopiks. Salzburgi peapiiskop pidas seda sekkumiseks oma õigustesse ning Methodios vangistati Bayeri Ellwandenis. Ta vabanes kaks aastat hiljem, aastal 873 pärast paavst Johannes VIII sekkumist ning sai viimaks alustada tööd oma piiskopkonnas.

Methodios suri 6. aprillil 885. aastal Velehradis Määrimaal. Poliitilised intriigid lammutasid aga peagi pärast tema surma kõik tema töö tulemused ning tema õpilastel tuli põgeneda Dalmaatsiasse, kus slaavikeelne liturgia on säilinud praeguse ajani.

Johannes Paulus II nimetas 1980. aastal pühad vennad kogu Euroopa taevasteks eestkostjateks.

Allikad:

• Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”
• Vikipeedia

1