Täna, Suurel Reedel meenutati enam kui kümnes linnas üle Eesti ristitee rännakuga Jeesus Kristuse ristilöömist Kolgata mäel. Tallinnas Jaani kirikust alanud oikumeenilisel ristiteel kõndisid koos kristlased erinevatest konfessioonidest.

Peapiiskop, Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma kommenteeris rahvusringhäälingule, et suure reede ristitee on on rohkem lääne- kui idakiriku traditsioon. Vaatamata sellele et õigeusu kirikuga seda koos tähistada ei saa, on sellegipoolest sõnum sellest, et Kristus suri ja tõusis üles, kõikides kirikutes ühine.

Ristitee 14 peatust kõnelevad kannatusest, hoolivusest, lohutusest, valust, surmast ja lootusest. Tallinna Jaani kirikust kulges ristitee rännak läbi Vanalinna katoliiklaste juurde ehk Peeter-Pauli katedraali õuele. Edasi viis ristitee Oleviste kirikusse. Teekonnal tehti peatus ka Riigikogu hoone ees, kus peapiiskop ütles õnnistussõnad pühade järel ametisse asuvale riigikogu koosseisule ja valitsusele. Ristitee lõpp-punkt oli traditsiooniliselt Tallinna Piiskoplik Toomkirik.

Vaata lisa:

Mitmes linnas toimus suurel reedel sümboolne ristitee rännak, ERR, 07.04.2023

Suure Reede rännakul tehti 14 mõtiskluspeatust, Postimees 08.04.2023

Mati Määrits “Poolsada inimest osales Räpinas ristitee palvusel”, Lõuna-Eesti Postimees, 08.04.2023

Andra Kirna “Galerii: ristitee rännak piiskopilinnuses”, Lääne Elu 07.04.2023

Kristofer Seema, Sille Annuk “Tartu kristlased käisid suure reede puhul Kristuse surmapäeva mälestamas”, Tartu Postimees 07.04.2023

1