“Perekonnaseaduse muutmise taotlusega on praegune valitsusliit juhtinud kogu ühiskonna sügavasse väärtuskonflikti,” nentis peapiiskop Urmas Viilma Delfi arvamusartiklis ja jätkas: “Tegemist ei ole kõigest tühipalja poliitilise vastasseisuga koalitsiooni ja opositsiooni vahel või mingite huvigruppide võitlusega oma õiguste eest ühiskonnas. Abielu tähenduse muutmine mehe ja naise liidust sooneutraalseks kooseluvormiks mõjub suurele osale ühiskonnast vägivaldselt pealesunnitud ning Eesti kultuuri ja pärandit, minevikku ja tulevikku sunnijõuga moonutava võõra väärtusmudelina, mille rakendamiseks ei ole ühiskondlikku väärtuskokkulepet.”

Peapiiskop Viilma soovitas analüüsida neid ühiskondi ja riike, kus samad protsessid on progressiivsete poliitiliste otsuste toel läbitud, kuid ühiskonda seeläbi tekkinuid haavad ei ole aastakümnete kestel ikka veel armistunud. “Väline pilt ja õnnekuvand varjab vaikima sunnitud ja rusikat taskus peitvat osa ühiskonnast, kes kogeb oma senise väärtusmaailma lõhkumist.” Selline pilt ja tunne on tema sõnul paljudele tuttav lapse- või nooruspõlvest, kui elati sarnases väärtusruumis.

Viilma leidis: “Valitsus, kes soovib olla tõeliselt vastutustundlik ja hooliv kogu oma rahva vastu, peaks doseerima väärtusruumi modifitseerimiseks ja ühiskonna erinevate osapoolte kaasamiseks esmalt õiges koguses aega ja alles seejärel asuma taotlema võimalikult konsensuslikku uut väärtuskokkulepet. Varasemaid väärtuskokkuleppeid mitteväärtustav valitsus kaotab kiiresti oma väärtuses, aga ka oma väärikuses.”

1