Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 22. mail Issanda aastal 2024

Eeloleval pühapäeval on kolmainupüha. „Kristlusele omane õpetus kolmainu Jumalast põhineb Piiblil ja sellekohaseid näiteid leidub mitmeid. Jesaja laulab kolmekordselt pühast Jumalast ja Jeesus kutsub kõiki rahvaid ristima Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse,“ avab püha sisu praost Hedi Vilumaa.

Teisel nelipühal seati Viljandis ametisse Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop Marko Tiitus. Viljandist sai esmakordselt piiskopilinn.

Miks loodi kristlikke koole ühendav liit ja millega esimesel kümnendil 2014–2024 on tegeldud, sellest räägiti 16. mail Tallinnas Eesti Kristlike Erakoolide Liidu (EKEL) 10. sünnipäeval.

Kaitseväe peakaplani Ago Lilleoru juhtkirja teema on suurõppus Kevadtorm 2024. Ta kirjutab: „Ukraina kaplanid ütlevad, et usklik inimene reageerib sõja ja kriisi korral teistmoodi kui mitteusklik, sest usk annab inimese elule transtsendentaalse mõõtme, millele toetudes mõtestatakse kannatust, ebaõiglust ja valu läbi usalduse Jumala vastu.“

Kolumnist Kristel Engman vaatab tagasi muuseumiööle, mil ligi 200 muuseumi ja mäluasutust avasid oma uksed. Nende seas ka kirikud. 

Et iga viies eestlane elab eemal Eestist ning paljud neist on kirikliku identiteediga, peaks ajaleht Eesti Kirik piiskop Ove Sanderi meelest senisest rohkem kajastama diasporaas toimuvat. Taas Kanadasse suunduvat piiskoppi usutles Liina Raudvassar.

Eesti Kiriku toimetaja Kätlin Liimets käis kaitseväe suurõppusel Kevadtorm, et kajastada kaplanite tegevust. Päev oli tihe, söögivaba ning kogemused kirjud. Kus veel võib näha „surnut“ kaplani käevangus üle aasa jalutamas või „surnut“, kes silmad avab ja uurib, kuidas ta jõuab oma lähedasteni, et nad saaksid ta matta.

Hingehoidja Kaili Särg ütleb, et inimese hinge seisukohast on hea, kui tunneme endale omast ilumeelt ja leiame kontakti südamelähedase iluga – nii saame kasutada seda oma vaimse tervise toetajana.

8. mail toimus Valga praostkonna sinod Nõos. Praost Mart Jaanson ütles oma ettekandes: „Seome end luterlusega, ja mitte selles mõttes, et talume seda kunagi kiriku nimesse jäänud epiteedina, vaid oleme uhked oma luterliku pärandi üle ja püüame end sellega igal ajal suhestada.“

„Apostel ütleb, et hirmus on langeda elava Jumala kätte. Samas on keegi kusagil öelnud, et veelgi hirmsam on langeda elava Jumala käte vahelt. Hirmus on jääda ilma Jumala õnnistusest,“ tõdeb kolmainupüha lehejutluses Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov.

Pildipalveid seab mais kokku Koeru koguduse õpetaja Kristi Sääsk.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 22.05.2024 (Eesti Kiriku kodulehel)