Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Emmaste koguduse lugu.

Käina kihelkonda kuulus kaua aega pool Hiiumaad. Kaugematesse küladesse ehitati oma kabelid. Kui rahvaarv kasvas, eraldus Käinast aastal 1627 Reigi kihelkond, Hiiumaa lõunaosa koos Sõru kabeliga jäi edasi Käina kogudusse. 

Sõru Neitsi Maarja kabelit on esmakordselt mainitud aastal 1589. Umbes samal ajal sai Sõru vakusesse kuulunud Emmaste talust Emmaste küla. Sada aastat hiljem oli külas seitse talu. Aastal 1779. a. lammutati küla maha ja selle elanikud asustati Kurisu karjamõisa maadele. Krahv Stenbock rajas endise Emmaste küla asemele Emmaste mõisa, mis ametlikult eraldati Hiiu-Suuremõisast aastal 1796. 

Pärimuse järgi ehitati aastal 1689. a. Mänspe esimene kabel. Seda teinud Taani meremehed tänutäheks Jumalale pärast merehädast pääsemist. Kabeli ehitasid nad purunenud laeva tükkidest ja laeva kell sai kabeli tornikellaks. Mänspe kabel oli madal õlgkatusega puuhoone. Aastal 1772 jutlustas Käina pastor Mänspe kabelis kümme korda aastas, kuid paar aastat hiljem vaid kaks või kolm korda. Ülejäänud pühapäevadel pidas kabelis jumalateenistuse kohalik köster. 18. sajandi lõpul oli köstriks Haldi Juhan. Samal ajal käis Käina kirikuõpetaja Sõru kabelis üks kord kuus. Millalgi ehitati Sõrule uus kabe ja seetõttu märgiti 1798. a. kaardile kaks Sõru kabelit. 19. sajandi esimesel poolel töötas Mänspe kabeli juures üks siinseid esimesi lugemiskoole. 

Vennastekoguduse liikumist organiseeris 1761. aastal Sõrus ja Mänspel herrnhutlane Jakob Marrasch. Mõlemasse külla ehitati palvemaja, mõlemas oli ettelugejaks kohalik köster – Sõrus Reheselja Pent ja Mänspel Haldi Juhan. 

28. augustil 1866 otsustas Käina kirikukonvent lahutada suurest Käina kogudusest iseseisev Emmaste kogudus, mille teenimispiirkonda arvati ka Sõru ja Mänspe kabelid. Mänspe kabeli torni seinal on aastaarv 1764, lisaks on jäädvustatud aastaarv 1796. Mõlemad arvud märgivad tõenäoliselt suuremaid ehitustöid. Sõru kabeli seisukord oli kehvem ja see tuli 19. sajandil maha kanda kui kasutuskõlbmatu. Kabelit ümbritsenud surnuaiast on tänaseks alles vaid üks hauatähis. 1866. a. valmis Emmastes uue kiriku vundament. Männimetsaga kaetud krundi ja ehitusmaterjali kinkis Emmaste mõisaomaniku Magnus De la Gardie lesk, krahvinna Brevern de la Gardie. Emmaste Immanueli kirik pühitseti 24. septembril 1867. a. Arhitektuuriliselt üsna samasugune kirik oli neli aastat varem valminud ka Kärdlas. 

Emmaste esimeseks kirikuõpetajaks kutsuti Tallinna Lutheri vabriku asutaja poeg Ferdinand Luther. Ametisse seati ta Emmaste kiriku pühitsemispäeval. Õpetaja Luther pidi oma tööd alustama raskel ajal. 1867. aasta suvi oli liiga vihmane, järgmisel suvel aga valitses põud. See tõi taasa näljahäda nii saartel kui Põhja-Eestis. 1870. aasta algul päris Emmaste mõisa krahvinna kasupoeg Pontus Brevern De la Gardiele. Mõisaomanikuks saamise puhul kinkis ta kirikule kaks kroonlühtrit. 

Õpetaja Luther kutsuti teenima Käina kogudust ja Emmaste rahvale tuli siis Jumala Sõna kuulutama kunagise Reigi õpetaja pojapoeg Richard Rinne. Ta tuli ja jäi siia kuni oma elupäevade lõpuni. Muret valmistas õpetaja Rinnele see, kui paljud koguduseliikmed vahetasid oma esivanemate usu vene õigeusu vastu. Esialgu peeti õigeusu jumalateenistusi Lelu külas Tõnis Padu elutoas, 1884. a. asutati kogudus ja kuus aastat hiljem valmis Kuriste õigeusu kirik. 

Omajagu sekeldusi oli Emmaste kiriku oreliga. Uue pilli ostmiseks ei jätkunud raha. Seetõttu tuli leida midagi odavamat ja Emmastesse osteti Peterburi Püha Miikaeli kiriku vana pill. Kui orel Emmastes üles pandi, andis see peagi otsad. Käina köster ja oreliehitaja Johannes Tobias ehitas pilli ümber, lisas kaks registrit ja 1881. a. oli Emmaste orel töökorras. 

1892. a. seati Hiiumaal esmakordselt kirikuõpetaja ametisse eestlane, kelleks oli Emmaste hingekarjane Theodor Embeck. Ühtlasi oli ta Hiiumaal esimene inimene, kes kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi. Ta avas pastoraadis lugemistoa. Kirjanik Ain Kalmus on meenutanud, kuidas ta käis Embeckilt raamatuid laenamas. 

Kolmanda kroonlühtri kinkisid Emmaste kirikule laevaomanikud pärast seda, kui kapten Priidu Onno juhtimisel õnnestus 1894. aastal esmakordselt kuunariga „Lootus“ üle Atlandi ja tagasi sõita. Aastal 1900 maalis kunstnik Tõnis Grenzstein Emmaste kirikule praeguse altarimaali, mis kujutab ülestõusnud Kristust väljumas hauast. Viis aastat varem oli Grenztein maalinud altaripildi ka Nõo kirikule. Emmaste maal oli tema viimane suurem töö, mille ta Eestis tegi. 

Mänspe uue kabeli, mida Emmaste kogudus praegugi abikirikuna kasutab, lasi ehitada Emmaste mõisahärra parun Hoiningen-Huene. Ehitusmeistriks oli Toomas Koolmeister ja seppadeks olid Juhan ja Andrus Sakla. Kohalikud laevakaptenid kinkisid kabelile keraamiliselt kaunistatud laelühtrid. Arvata võib, et ka siia ehitas oreli Johannes Tobias. Uus kabel pühitseti 26. oktoobril 1908. a. 

1913. a. ehitas Käina köster Juhan Sakkeus Emmaste kirikule uue oreli. Pill rüüstati Esimese maailmasõja ajal ning selle metallviled läksid kaduma. Emmaste orel vaikis kuni 1937. aastani, mil Rudolf Kriisa selle korda tegi ja teise manuaali lisas. 

Õpetaja Embecki ajal levis Hiiumaal baptism, eriti 1895. aastal ja 20. sajandi alguses. 1922. a. läks Emmaste kogudusest 190 inimest baptistide ja 42 priilaste juurde. Teiste seas liitusid siis baptistikogudusega hilisemad pastorid Albert Tammo ja Evald Mänd, kes koguni samal õhtul oma elu Jeesusele andsid. Mõlemad mehed olid lapsena õpetaja Embecki poolt ristitud. Emmaste baptistikoguduse pastor oli sel ajal Ado Tärk. Tema oli baptistidega liitunud juba enne oma poja Osvaldi sündi. Osvald Tärk oli hiljem Tallinna Oleviste koguduse pastor ja Albert Tammo poeg Joosep Tammo EEKB Liidu president. 

Õpetaja Embeck oli emerituuri siirdudes 74 aastat vana. Toona tundus see väga kõrge vanusena ja siis ütlesidki Hiiumaa naljahambad, et neil on kahe koguduse peale ainult üks kirikuõpetaja, sest üks on ühe jalaga hauas ja teine ühe jalaga kõrtsis – Embeck oli vana ja Käina õpetaja ilmalike vaadetega. 

Uue kirikuõpetaja leidmine näis võimatu. Jaan Kiivit ei jõudnud siin olla kahte kuudki, kui juba Viru-Jaagupisse kutsuti. Kauemaks jäi Peter Paulsen. Ta pani Emmastes käima pühapäevakooli, asutas laulukoore ja avas koguduse raamatukogu. 1938. a. vahetas ta koha Piirsalu kirikuõpetajaga. Peter Paulsen läks Piirsallu ja Matt Lillipuu tuli Emmastesse. Esialgu polnud rahvas Lillipuuga rahul. Väideti, et ta ei suuda ennast maksma panna, aga Teise maailmasõja ajal jäi Lillipuu ainsa kirikuõpetajana Hiiumaale ja tegi raskel ajal tänuväärset tööd. 

Valter Kimberg Kuriste külast põgenes 1944. aastal Rootsi, kuid elas seejärel suurema osa oma elust hoopis misjonärina suulude juures Lõuna-Aafrikas. Ta rajas seal 54 kogudust. 

Nõukogude ajal rekvireeriti Sõru vennastekoguduse palvemaja ning see anti piirivalve käsutusse, võeti aga koost lahti ja viidi Õngule. 

Emmaste kiriku tornikell valati 1925. aastal Tartus Teguri vabrikus. 1943. aasta jaaniööl võtsid kohalikud noormehed kella tornist alla ja matsid maha, et okupatsiooniväed seda sõjariistadeks ei valaks. Mitte keegi ei teadnud, mis kellast sai – asjaosalised vaikisid. 1987. a. võeti Emmastes kasutusele tühjana seisnud Puski kiriku kell. Eesti taasiseseisvumise järel hakati Emmaste peidetud kella uuesti otsima. 1994. aasta lõpul õnnestus kell metalliotsija abiga üles leida ja välja kaevata. Ajakirjanik Douglas Wells kirjutas üles kella leidmise loo ja see avaldati paljudes maailma ajalehtedes. Lugu mõjus inspireerivalt isegi Hollywoodi filmitegijatele ja president Lennart Meri annetas ühe oma kuupalga kella restaureerimiseks. 

Aastal 2001 parandas Olev Kents ära Emmaste kiriku oreli, 2006. a. värviti Mänspe kabel samades kollastes toonides kui sajand tagasi kabeli valmides. Puski kiriku kell tagastati aastal 2023. a. õigeusu kogudusele. Emmaste kogudus peab praegu jumalateenistusi kahes kohas: naised käivad rohkem Emmaste kirikus, mehed pigem Mänspe kabelis. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• Emmaste koguduse koduleht dago.ee