Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Mustjala koguduse lugu.

1645. a. märgiti Mustjala kohta, et see on „suur kõnnumaa”, kus talupojad on vaesemad kui mujal, sest põld on kivine ja liivane. Rahvas elatus kalapüügist, puunõude ja peergkorvide valmistamisest. Põletati lupja ja aeti tõrva. Mustjala nimigi olevat tulnud tõrvaajajate mustadest jalgadest. Teise, veel ebatõenäolisema seletuse kohaselt sai Mustjala nimi alguse naiste musta värvi sukkadest nagu Valjala nimi olla tähendanud valgete sukkade kandjaid. 

Mustjala koguduse esimene õpetaja Christian Tredenap oli Saaremaalt pärit. Pärast seda, kui teda mandril oli mitmel pool ametist tagandatud, tuli ta tagasi kodusaarele ja teenis edaspidi Mustjala rahvast. Järgmine kirikuõpetaja Heinrich Böckelmann kasvas üles Valjala pastoraadis. Ta abiellus õpetaja Tredenapi lesega ning jäi samuti elu lõpuni Mustjalga. Kolmas kirikuõpetaja Johann Elias Pastelberg õppis Tartu ülikoolis ja oli tuntud orientalist. Mustjala oli tema tema esimene tööpaik, kuid paraku ka viimane, sest Põhjasõja-aegne katk viis ta 1710. aastal hauda. 

Kolmekümne kaheks aastaks jäi Mustjala jälle Kihelkonna kirikuõpetaja teenida. 1740. aasta paiku levis Saaremaal vennastekoguduse ärkamine. Erinevalt ülejäänud Eestist olid Saaremaal selle liikumise algusaegadel kandvaks jõuks usklikud mõisaomanikud. Herrnhutlikule ärkamisele vaatasid hea pilguga nii Küdema mõisnik Peter Heinrich von Güldenstubbe kui Mustjala omanik Anton Johann von Vietinghof. Kihelkonna koguduse õpetaja David Johann Rahr oli ettevaatlikum. Teda kaasati koguni uurimiskomisjoni, mis pidi vendade tegevusele kriitilise hinnangu andma. Muuhulgas kuulas komisjon 1743. aastal üle noore pastori Johann Georg Raderechti. Niisuguse põhjaliku uurimise taustal tuleb mainda, et samal aastal abiellus Raderecht õpetaja Rahri tütrega ning samal aastal sai Raderechtist esimene Põhjasõja-järgne Mustjala koguduse õpetaja. 

Tasapisi kogudus kasvas. Mustjala vana kabelihoone oli kirikuna juba ammu väikseks jäänud. Vahendeid selle ümberehituseks ei leitud enne kui 1794. aastal, mil kabel lõpuks suuremaks ehitati. 1816. a. sai valmis ka uus altar ja võimalik, et ka maal, mis praegu on tõstetud kiriku lõunaseinale. Maalil on kujutatud Jeesust ristil ja risti all Jeesuse ema Maarja, jünger Johannes, Maarja Magdaleena, Arimaatia Joosep ja Jakoobuse ema Maarja. Samamoodi on viis inimest risti all ka Saarde kiriku altarimaalil. 

19. sajandi esimesel veerandil algas taas vaimulik ärkamine. Üle 15% Mustjala kihelkonna elanikest kuulusid vennastekogudusse. Palvemajad tegutsesid Hargustes ja Paatsa küla Lauri talus. 1835. a. kutsuti Mustjala koguduse õpetajaks Rakvere köstri poeg Carl Masing. Tema naise õemees oli Conrad Eduard Hesse, kellest aasta varem oli saanud Kuressaare koguduse õpetaja. Õpetaja Masing oli agar haridustegelane ning ta paistis silma vaimuliku kirjamehena. Muuhulgas tõlkis Masing piiblilood, millest ilmus kümneid trükke ja mis omandas lausa koolilugemiku staatuse. 

Usuvahetusliikumise ajal võttis Masing sõna luterluse kaitseks. 1846. a. kirjutas ta pöördumise „Pea kinni, mis sul on, et ükski ei sa sinno kroni võtta“. Seda levitati lendlehtedena 30 000 eksemplaris nii Saaremaal kui Lõuna-Eestis. Sellegi poolest läks ligi 28% Mustjala kihelkonna elanikest vene õigeusku. Rohkem oli usuvahetajaid vaese rannarahva hulgas. Õpetaja Masing oli hinnatud jutlustaja ning ta kutsuti 1860. aastal Peterburi Mihkli koguduse õpetajaks. Seal käis teda kuulamas Otto von Bismarck, kes oli Saksa saadik Venemaal ja hiljem Saksamaa esimene riigikantsler. 

Õpetaja Masingu tööd Mustjalas jätkas Wilhelm Bergwitz, kellele juba kahe aasta pärast usaldati Pärnu Eliisabeti koguduse teenimine. Tema Mustjala-aastatel oli aga tänaseni nähtav tagajärg. Nimelt oli õpetaja Masingu ajal kirik jälle rahvale väikseks jäänud, Bergwitzi ajal asuti seda viga parandama. 

Hamburgi pastor Heinrich Matthias Sengelmann juhtis Saaremaad külastades tähelepanu sellele, et Mustjala kiriku remonti ei tohi enam edasi lükata. Ta andis kohaliku kirikuõpetaja kätte taalri sooviga, et tema eeskujul oleks palju järgijaid. Oligi. Kindrlkuberner vürst Suvorov andis 1000 rubla ja Peterburi professor David Grimm valmistas gooti stiilis projekti, mida küll rahapuuduse tõttu ei õnnestunud täies mahus ellu viia. Kokku hoiti nii torni kõrguse kui gooti stiilis võlvide pealt. Sama projekti järgi ehitati kümme aastat hiljem Nissi kirik, mille juures arhitekti mõte selgemini esile tuleb. Uue kiriku pühitses 8. novembril 1863. a. Saaremaa superintendent Alexander von Schmidt. Teda assisteerisid Kuressaare õpetaja Hesse ja Püha õpetaja Gahlnbäck. Nii Mustjala kui ka järgmisel aastal pühitsetud Jämaja ja Anseküla kirikute ehitused said teoks piiskop Ullmanni asutatud Venemaa luterlike koguduste abikassa toel. 

Järgnenud kevadel alustas Mustjala uues kirikus oma vaimulikuteed Kuressaare pastori poeg Theodor Hesse. Nagu kaks eelmist hingekarjast, nii kutsuti ka tema Mustjalast ära mõnd suuremat kogudust teenima. Hesse läks Sangastesse, tema mantlipärija August Westrén-Doll Viljandi Pauluse kogudusse. 

Küdema küla Tulesalo talus sündis 1868. a. ettevõtja Julius August Miller. Aastal 1895 rajas ta Moskvasse suure jalgrattatehase. 1901. a. sai temast Venemaa esimese autotööstuse looja ning hiljem Venemaa mootorrattatööstuse ning Venemaa lennukitööstuse käivitaja. Hiljem on Mustjalas sündinud ka keeleteadlane Paul Saagpakk, poliitik Jaan Õunapuu ja koorijuht Tiit Köster. Siit on pärit lauljate Tõnis Mägi, Ain Angeri ja kirjanik Maimu Bergi esivanemad. 

Praeguse oreli ehitas Mustjala kirikusse Gustav Terkmann 1903. aastal. Eesti Vabariigi ajal teenis kogudust orelimeister Tannil Kriisa poeg Aksel Kriisa. 1938. a. maalis õpetaja Kriisa tädipoeg Rudolf Sepp Mustjala kirikule uue altarimaali. Maali tellimiseks korraldati konkurss, millest võtsid osa ka Kristjan Teder ja kirikuõpetaja vend Rudolf Kriisa. Viimast kasutas Rudolf Sepp Kristuse maalimisel modellina. Ekspressiivses laadis maalil on Kristus ristil ja risti all Jeesuse ema Maarja ning Maarja Magdaleena. 1939. aastal laulatas õpetaja Kriisa Mustjala kiriku altari ees Eha ja Uku Masingu. 

Kommunistid arreteerisid õpetaja Kriisa 1941. aastal ning ta suri vangilaagris. Õpetaja Ernst Puusepp üritas 1944. aastal põgeneda, aga uppus koos laevaga. Edaspidi on Mustjala kogudust teeninud teiste koguduste õpetajad. Ainus erand oli kohalik organist-koorijuht Friedrich Jalak, kes kirikuõpetaja puudumisel jutlust pidas ja 1976. aastal ordineeriti Mustjala koguduse õpetajaks. Jumalateenistuse ajal kõndis ta oreli ja altari ning kantsli vahet täites lisaks vaimuliku rollile edasi ka organisti ülesandeid. 

Silmapaistav organisaator ja Saaremaa kirikute remontija oli õpetaja Rikhold Klaas. Palvelaulu ajal käis ta pingiridade vahel meeste käest Moskvitši varuosi või mõnda muud vajalikku asja küsimas. Kord leeripäeval armulauda jagades küsis ta enne leiva ulatamist ühelt leerilapselt: „Kas su isa sai rehavarre valmis?“ 

Praegu peab Mustjala kogudus oma jumalateenistused soojal ajal kirikus, külmal ajal pastoraadis või päevakeskus-pansionaadis. Pühapäevakooli tunnid toimuvad koolimajas. Kiriku katuse vahetus osutus keeruliseks ülesandeks, sest kord ei olnud raha, kord polnud ehitusmeestel aega, siis tuli koroonakriis vahele ja pärast olid hinnad tõusnud. Järjekindlus viis sihile ja 2023. aastal sai uus katus kirikule peale.

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Vaata ka:

• EELK Mustjala Anna koguduse koguduse koduleht mustjalakogudus.ee

1