Ilusat suvhommikut, armsad sõbrad! 

Vabadus, mida saame Eestis nautida ja mille eest meie õed ja vennad Ukrainas ja mitmel pool mujal maailmas seisavad on segu Jumala õnnistusest ja esivanemate pärandist. Vabadusega käib kaasas õigus mõelda, aga ka õigus oma mõtteid välja öelda, õigus uskuda või ka mitte uskuda. 

Erinevate mõtete ja väljaütlemiste põrkumine viib alati vaidlusteni, erinevate mõttekodade, fraktsioonide ja erakondade tekkimiseni. Vaidluseid selle üle, kuidas saavutatud vabadust hoida või kuidas sellega ümber käia on vaba ühiskonna hea tervise tunnuseks.

Vabaduse enda kõrval on aga vähe asju, mille üle vaidlusi ei sünni. Need on väärtused, mis on tõstetud kõrgemale üle kõigi peade ja ambitsioonide. Üheks kõrgele, üle kõikide erimeelsuste, vaidluste ja veendumuste tõstetud aardeks on täna 140-aasta eest Otepääl õnnistatud rahvustrikoloor – sinimustvalge.

Sinimustvalge lipp on justkui pehme ja suur tekk, mille alla me kõik – usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, nagu rõhutab “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”, ära mahume. Kes seda tekki teiste pealt ära või ainult endal peal soovib kiskuda, ei ole saanud lõpuni aru kõrgele Pika Hermanni tippu tõstetud trikoloori tähendusest. 

Meie lipu muudavad pühaks Jumala õnnistus ja selle lipu alla koondujate ligimesearmastus, mis ei tohi kunagi olla selektiivsed. Nii nagu Jumal “laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale” (Mt 5:45), nõnda lehvib ka Eesti lipp meie kõigi üle pühitsedes vabadust, mida peame hellalt hoidma ja kaitsma.

Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast, kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen 

Urmas Viilma 
EELK peapiiskop
4. juunil 2024 

1