Pere ja Kodu: Veerand erakoolide õpilastest käib kristlikes koolides

Iga neljas Eesti erakooli õpilane õpib kristlikus erakoolis. Miks on kristlikud erakoolid meil nii armastatud, et sinna pürgivad ka mitteusklikud? Nii küsitakse ajakirjas Pere ja Kodu ilmunud artiklis.

Jakobi Kooli lapsed Põlva kiriku trepil (Foto: Toomas Nigola)

Tõdetakse, et Eesti on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna usuleige maa, kristlike erakoolide populaarsus kasvab samas aga jõudsalt. Praegu õpib neis umbkaudu 2 700 õpilast ehk iga neljas Eesti erakooli õpilane.

Kristlike koolide plussidena toodi välja mitmeid punkte:

Inimkesksus ja võrdsus: Need koolid rõhutavad iga inimese olulisust ning võrdsust, seades selle aluseks kogu haridusele. Kristlikus väärtusruumis süveneb see põhimõte sügavamalt, näidates, et iga laps on loodud väärtuslikuna ning see aitab luua kiusamisvaba keskkonda.

Traditsioonilised väärtused ja kaasaegne haridus: Kristlikud koolid ühendavad kaasaegsed haridusmeetodid traditsiooniliste kristlike väärtustega. Näiteks hommikused palvused, pühade tähistamine kirikus ja usuõpetuse tunnid on olulised osad koolipäevast.

Väiksemad klassid ja individuaalne tähelepanu: Mitmes kristlikus koolis on n-ö tavakoolidega võrreldes väiksemad klassid, mis võimaldavad pöörata igale õpilasele rohkem tähelepanu. Õpetajate hoolivus ja soojus on nende koolide oluliseks tugevuseks.

Usundilise hariduse tähtsus: Usundiõpetus on oluline osa haridusest, sest see aitab mõista sügavamaid tähendusi elus ning seostada kirjanduse ja kunsti suuri narratiive religioossete teadmistega.

Väärtuspõhine keskkond: Kristlikud koolid loovad kindla väärtussüsteemi, mis aitab lastel näha elu sügavamat tähendust ja omada kindlamat vundamenti oma eluks.

Vanemate kaasatus: Vanematel on võimalus olla kaasatud kooli tegevustesse ning mõnel juhul võimaldatakse neil ka oma arvamusi ja seisukohti väljendada.

Kristlikud koolid püüavad pakkuda ühtaegu nii väärt haridust kui ka väärtuskasvatust.