24. augustil tähistati Abruka Maarja kabeli teist aastapäeva tänujumalateenistusega, mille käigus pühitseti tornikell, kukk-tuulelipp, altarimaal ning raudsepisena valmistatud palveküünalde alus.

Vaatamata tihedale vihmale kogunes sündmusele üle 40 inimese nii saarelt kui ka mandrilt; kohal olid ka kabeli ehitusel kaasa löönud ühingu Vanaajamaja töömehed. Muusikalise tervituse tõi Abruka saare väike koor.

Kella teekond Abrukale

Kabeli uue kella valmimine oli kõige pikema ettevalmistusajaga ettevõtmine. Kell telliti ja valati 26. juunil 2025 Saksamaal Gescheri kellavalukojas. Kella läbimõõt on 295 mm, kaal 17 kg ja nominaaltoon f4. Kellale on valatud deviis: “Au olgu Jumalale kõrges! Non nobis!” Juulis saabus kell autoga Eestisse, 25. juulil toimetati see meritsi Piritalt Kuressaare jahisadamasse ning 27. juulil Abrukale. Enne paigaldamist võis kella uudistada kabelis altari ees. Augustis, vahetult enne pühitsemist, tõsteti kell kellatorni.

Kella annetasid Abruka kabelile kristlikud reservohvitserid Eesti- ja Liivimaalt. Kella valamist toetasid ka Abrukal 2024. ja 2025. aastal peetud jumalateenistustel kogutud annetused.

Ajutisest laevakellast püsiva tornikellani

Kella lugu sai alguse juba 2023. aastal, kui kabelit rajati. Siis kinkis Vello Väinsalu kabelile Lahemaa rannakülade kandist pärit laevakella, mis oli olnud pikka aega Esku kabelis hoiul. Abruka kabeli pühitsemisel õnnistas peapiiskop Urmas Viilma laevakella ajutiseks torni kellaks; hiljem kinnitati see kabeli seinale.

Abruka vanast palvemajast pärit kell

Abrukal on ajalooliselt alles ka vana palvemaja kell – ainus säilinud ese 1887. aastal püstitatud ja 1958. aastal lammutatud pühakojast. Pärast palvemaja lammutamist on kell rippunud Abruka kellakuuri (endise pritsumaja) seinal. Venemaal valatud kellal on kirillitsas märgitud kaal: 2 puuda ja 1/2 naela (u 33 kg). Kella täpne päritolulugu Abrukale jõudmiseni pole teada.

Annetused ja kogukonnatöö

Lisaks kellale on erinevad annetajad kinkinud kabelile palveküünalde aluse, idaviilule kinnitatud kukk-tuulelipu ja altarimaali. Ühingu liige Gustav Kustar meenutas, et tornikellale valatud deviis “Au olgu Jumalale kõrges! Non nobis!” on olnud juhtmõtteks ka Eesti kristlastest ohvitseride ühingule, kes on paarkümmend aastat toetanud kooliminevaid lapsi, kogunud kevadeti kooliraha ülikooli minejatele ning aidanud suviti väiksemaid kogudusi talgutööga. Ühing on lasknud rajada kabeli ja tee vahele vanaaegse roigasaia ning plaanib järgmisena rajada kivisillutisega tee maantee ja kabeli vahele.

Õpetaja Hannes Nelis: kabel toob kokku ja ühendab

“Kaarma koguduse õpetajana ja Abruka saare hoidjana pean suureks rõõmuks, et saarel on nüüd oma kabel. See pole lihtsalt ilus hoone, vaid hingega paik, mis toob kokku nii kohalikke kui kaugemalt tulijaid,” ütles õp Hannes Nelis. “Usun, et kabelist võib kujuneda koht, kuhu tullakse mitte ainult palvusele, vaid ka vaikust ja rahu otsima. Võib-olla isegi palverännakule. Vaadates kella pühitsemise pilte, jäi silma, et üks põlvkond, kes varem alati surnuaiapühadele kogunes, on vaikselt taandunud. Samas on tekkinud uus huviliste ring — vanade majade ja arhitektuuripärandi sõbrad. Mul on siiras lootus, et Abruka kabel suudab neid kahte maailma ühendada. Et see oleks koht, kus mälestus ja pärand kohtuvad tänapäevase vaimsuse ja kogukonnatundega. Kabelil on selleks kõik eeldused — ja Abrukal omamoodi vägi.”

Külalistele avatud

Abruka Maarja kabel asub sadamast umbes kolmeminutilise jalutuskäigu kaugusel ning on külalistele avatud. Ühiseid palvusi peetakse suuremate kirikupühade ajal, mil vaimulik viibib saarel.