Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 2025. aasta 2. aprilli diginumbris

Paastuda võib mitmel moel, nimetab juhtkirjas Eesti Kiriku toimetuse kolleegiumi esimees Kaido Soom. Kui traditsiooniline paast tähendas valgurikastest roogadest loobumist, siis meie ajal on kõik teisiti: poeletil on kõrvuti viimased vastlakuklid esimeste pasha kohupiimakreemidega. „Ometi on inimesel hea millestki loobuda, sest see paneb asjade üle järele mõtlema,“ arvab Soom.

Vastavalt konsistooriumi otsusele ja piiskoppide omavahelisele kokkuleppele on sabatipuhkusel oleva peapiiskopi ülesannetes 1.-30. aprillini Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop Marko Tiitus. Eesti Kirik küsis piiskopilt, mis on aprillis olulisemad üldkiriklikud teemad.

Mida teha ülejõu käiva maamaksuga, küsib Eesti Kirik Põhja-Eesti piiskop Ove Sanderilt. EELK kogudusi ühendab mure tänavu tõusnud maamaksu pärast. On kuulda, et maamaksu määr on koguduseti erinev. Erinev on ka koguduste jõudlus suurenenud maksu tasuda.

Misjoniveerul kirjutab õp Annely Neame: „Kirik peab minema nende juurde, kes otsivad. Nende juurde, kes on eemale jäänud. Nende juurde, kes tunnevad end nähtamatutena. Nende juurde, kes ei tea või ei mäleta, et nad kuuluvad kirikusse“. 

Artiklist „Kirikujooks – kas eriti kaval misjonimeetod?“ saab lugeda, et Järva-Madise kogudus korraldas rahvaspordiürituse. „Kui tehakse kiriku juures lastetööd ja noortetööd, käsitööringe ja laulukoore, siis miks ei võiks korraldada ka sportlikku tegevust,“ vastab Järva-Madise õpetaja Jane Vain küsimusele, kas koguduse korraldusel toimuv spordiüritus on kooskõlas ettekujutusega kiriklikkusest.

Piibiuurijatele on saabunud põnevad ajad, kirjutab uudisloos toimetaja Kätlin Liimets. Ta vahendab, et nädalavahetusel avastati Pirita-Vastseliina palverännuteel ürikud, mis võivad meie piirkonna siduda algkristlusega. On võimalik, et leid muudab kristluse ajalugu.

Küsimusele, kui oluliselt muutub Eesti luterlik kirik uuel kirikuaastal, mil jõustub korraldus minna üle peajumalateenistuse ühtsele korrale vastab piiskop Marko Tiitus, kes kinnitab: „On tõsiasi, et kõnesoleva otsusega minna üle ühtsele peajumalateenistuse korrale ühtlustuvad ja korrastuvad meie kiriku liturgilised praktikad ning jumalateenistuselu muutub sujuvamaks ja ühtlasemaks“.

EELK konsistoorium võttis 1. aprillil toimunud korralisel istungil vastu otsuse sõlmida leping Kaitseliidu noorteorganisatsiooniga Noored Kotkad. Lepingu alusel alustatakse EELK koguduste turvamist ning sellega soovitakse piir panna viimasel ajal meie kirikuid tabanud vandaalitsemisele. Projektis osalevad noorkotkad peavad olema ristitud.*

Kannatuse pühapäeva julgusest kirjutab jutluse Helme, Mõisaküla ja Taagepera kogudusi teenib õpetaja Arvo Lasting.

* Jürikuud alustab lehenumber, mis läks trükki 1. aprillil, rahvusvaheliselt tuntud naljapäeval. Lugejatele on väljakutseks kasutada kriitilise lugemise oskust ning eraldada fantaasia faktidest

Vaata ka:

• Eesti Kirik 2. aprill 2025 Nr 13 digileht

1