Eesti Kirik 03.12.2025
Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 3. detsembril Issanda aastal 2025
Selle nädala Eesti Kirik on 4 lehekülge tüsedam – põhilehe vahel ilmub erinumber „EESTI KIRIK ÜLE ILMA“, mis võtab tulipunkti EELK diasporaatöö. Saatesõnad ütleb piiskop Ove Sander, kes kureerib eesti koguduste teenimist väljaspool Eestit.
Stockholmi eesti kogudus jõudis uueks kirikuaastaks tagasi kodukirikusse. Advenditeenistus peeti aga kahes kirikus, Matteuse ja Jakobi kirikus. Teenisid peapiiskop Urmas Viilma, koguduse õpetaja Tiit Pädam, praktikant Kristo Burman ning organist Henry Turu.
Uus EELK XXXII Kirikukogu koosseis kogunes 25.-26. novembril esimesele istungile Tallinnasse Mustamäe Maarja Magdaleena kirikusse. Võeti vastu EELK 2026. aasta eelarve ja otsustati, et vaimulike pensionile minemisel on ealine ülempiir ning et piiskop kuulub ameti poolest praostkonna nõukokku.
Üle 20 aasta Toronto Vana-Andrese kogudust teeninud õpetaja Kalle kadakas pidas 1. advendipühapäeval Kanadas viimase armulauaga teenistuse, jättis kogudusega jumalaga ja siirdus emerituuri.
Kaitseliidu peakaplan Peeter Paenurm tuletab juhtkirjas meelde vanade munkade tarkust – ora et labora (palveta ja tööta). Ta kirjutab: „Lootus Jumala peale ja Jumala antud tarkusega tegutsemine ei ole vastandid“.
Avaldame Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) nõukogu avalduse 324. aasta Nikaia kirikukogu aastapäevaks, milles tõdetakse, et Nikaia kirikukogul õnnestus sõnastada usutunnistus, mis väljendab meie usku ühte Jumalasse – Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.
„Ükski luterlik kirik ei saa jääda truuks iseendale ega oma konfessionaalsele õpetusele, kui ta ei tea, milline on Pühakirja koht tema usus,“ sõnas peapiiskop Urmas Viilma konverentsil „Piibel ja luterlus“.
Ristiusu teeb võidukaks suhtumine, kus kristlane ei vaata kellelegi ülevalt alla, vaid alt üles. Eesmärgiks on kontakti saamine. Nii kirjutab rubriigis „Misjoniveerg“ Oiva Hujanen, kes on EELK ja Tallinna praostkonna misjonär.
28. novembril toimus Tartu Ülikooli peahoones konverents „Piibel ja luterlus“, kus akadeemiliste teoloogide ja vaimulikkonna vahel väideldi luterliku õigeksmõistuõpetuse ja Piibli autoriteedi üle.
Jätkame Mart Jaansoni järjelooga „Nikaiast Pärdini“. Kolmandas osas saab lugeda Nikaia usutunnistusest luterlikus kirikus. EELK-s kasutatakse seda liturgias suurtel pühadel: I jõulupühal, kolmekuningapäeval, I ülestõusmispühal, I nelipühal ja kolmainupühal.
1999. aastal esmakordselt maailma kuklapoolele jõudnud õpetaja Allan Tarustel polnud plaani pikalt jääda. Aga Jumalal nähtavasti oli, sest tänaseks on Taruste Austraalias kauem vaimulikuametit pidanud kui Eestis.
Tänavu anti EELK tunnustuste seas välja viia aukirja ka viiele Toronto Peetri koguduse naisringi liikmele. Üheks tunnustuse saajaks on Lia Pikkov, kes tutvustab ringi tegemisi ning räägib, kuidas elutee ta Kanadasse viis.
Lehejutluse „Siis tuleb see, kes peab tulema ega viivita“ kirjutab Saksamaa eesti koguduste õpetaja Merike Schümers-Paas. Pühapäevast päevateemat „Sinu kuningas tuleb kirkuses“ aitab lahti mõtestada õp Katri Aastlav-Tepandi.
Vaata ka:
- Eesti Kirik 3. detsember 2025 Nr 44

