Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 10. detsembril 2025

Esilehel jagame kahe kirikutorni pühitsemise lugu. 1. advendipühapäeval toimus Mustvee kirikutorni pühitsemise tänujumalateenistus ja 6. detsembril jõudis finišisse Audru Püha Risti kiriku tornikiivri restaureerimistöö, pühitseti ja paigaldati tornirist ja -kuul ning tuulelipp.

Assessor Toomas Nigola kirjutab juhtkirjas kriisideks valmistumisest ja koguduste kriisiplaanide koostamisest: „Palun ka neil kogudustel, kes veel pole leidnud mahti või pealehakkamist oma kriisikavadega tegeleda, selleks ikkagi aeg leida. Usun, et see protsess on ka iseenesest väärtuslik, aidates avastada oma kogudust mõnestki uuest vaatenurgast.“

Kolumnist Urmas Nõmmik kirjutab EELK teoloogilisest arutlusprotsessist, võttes aluseks mõtted psalmi 58 tõlgendamisest. „Psalm kuulub tuntuimate nn kättemaksupsalmide hulka. Just selliste puhul küsitakse, miks on Vanas Testamendis nii palju vägivalda. Lääne ühiskondades on pärast kahte suurt maailmasõda ja kaudselt ka kristliku teoloogia toel kujunenud välja ootus ja lootus, et tülisid ei lahendata vägivallaga, vaid läbirääkimiste ning andestamisega. Sellisel taustal tunduvad Piibli vägivaldsed üleskutsed iseäranis kohatud,“ kirjutab Nõmmik.

„Minu jaoks on oluline, et noorte sõnum ei jääks üksnes ettekandeks, vaid oleks osa kiriku tavapärasest mõtlemisest ja otsustamisest. Kui noorte kaasamine piirdub hetkega, kus noored saavad korraks sõna, siis ei muutu midagi. Kui aga noori kaasatakse järjepidevalt ja sisuliselt, tekib side, vastutus ja põhjus jääda,“ kirjutab kirikukogul EELK Noortekogu esindajana viibinud Maili Karus arvamusloos.

Kirikufond kogub tänavu jõulukampaanias annetusi Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kiriku ajaloolise oreli taastamiseks ja pikihoone restaureerimiseks. Jõelähtme kirikust teeb ETV sel aastal jõuluteenistuse otseülekande, teenistusel osaleb ka Eesti Vabariigi president Alar Karis.

SUUR LUGU. Oma 50. sünnipäeva kodumaale tähistama tulnud Anne Burghardt tunnistab Eesti Kirikule kirikuaasta lõpusirgel antud usutluses, et EELK oma vagaduslaadide paljususega andis suurepärase ettevalmistuse asuda juhtima üleilmset luterlike kirikute osaduskonda.

TÜ religioonipedagoogika õppejõu Olga Schihalejevi artikliga „Religiooniharidus – tasakaalu otsing usuvabaduse ja mitmekesisuse vahel“ algab artiklite sari, kus uuritakse, kuidas religioonialane haridus on korraldatud erinevates Euroopa üldhariduskoolides. Artiklid valmisid Tartu Ülikooli usuteaduskonna kursuse „Religioon ja haridus“ raames.

Detsembri alguses ilmus professor Tõnu Lehtsaare sulest uus raamat „Püha tüli“, mis käsitleb konflikte kirikutes. Tegu on olulise raamatuga, sest inimestevahelise suhtluse juurde kuuluvad paratamatult ka konfliktid ning need võivad koguduseelu muuta raskeks ja keeruliseks. Teost tutvustab Kaido Soom.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ jagab Piiblitõlke töörühma liige Sander Tulk, et tõlkija peab „astuma ka kirjaniku rolli, et läbi mõtelda, miks on tõlgitav lugu just nii üles ehitatud ning mil viisil püüab see oma lugejale edastada tähendust ja kogemust“. Oma väidet illustreerib ta jagades prohvet Joona loo tõlkimise nüansse.

Jätkame õp dr Mart Jaansoni järjelooga „Nikaiast Pärdini“, milles autor tutvustab tänavu 1700-aastaseks saavat Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust.

Jõuluootusest aasta pimedamal ajal kirjutab jutluses piiskop emeeritus Tiit Salumäe. Pühapäeva teemat avab õp Katri Aaslav-Tepandi ja pildipalveid teeb detsembris Juuru koguduse diakon Kristjan Paju.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 10. detsember 2025 Nr 45

1