Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 19. veebruaril Issanda aastal 2025

Äsja teise raamatu usuisa Martin Lutherist avaldanud teoloogiadoktor Arne Hiob uuris luterluse nelja nurgakivi juba oma magistritööd kirjutades ning on jätkuvalt veendunud, et Lutheri pärand elab edasi kristliku ühtsuse ja uuendusmeelsuse idees.

Septembris pastoraalseminaris diakonikoolitust alustanud sooritasid 17. veebruaril diakoniameti eksami kirikuvalitsuse ees. Tegemist oli ühtlasi tugeva ja motiveeritud grupiga, kus kõigil osalejatel olid oma eripärad ja tugevused.

Pühadeaegne tühi lipuvarras on kurb, arvab juhtkirjas politsei ja piirivalveameti peakaplan Valdo Lust ning kutsub vabariigi aastapäevaks inimesi üles väljendama oma isamaalisust sinimustvalge lipu heiskamisega.

Vabadus laseb kasvada maltsal ja roosidel, mõtiskleb Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson ja lisab, et ka vaba ühiskond pole veel taevariik.

Kas robot saab meie eest palvetada, uurib kolumnist Eimar Veldre ja tunnistab, et suhtles mitmel õhtul ChatGPT tehistaibu äpiga erinevatel teemadel, põhjalikult ka Piibli teemal.

Tähelepanu: maamaks ja talumistasu. Valga koguduse õpetaja Margus Suvi selgitab mõistete sisu ja tuletab meelde, et pühakodade alune maa ei kuulu maksustamise alla ning kui kogudus saab maksu- ja tolliametilt maamaksu teate, peaks veenduma, et seda maksusoodustust on arvestatud.

Märjamaa luteri ja õigeusu kalmistuid rüüstati ja kurikaelte saagiks langes üle 40 malm- ja sepisristi, õigeusu surnuaia värav ning ühe hauaplatsi sepispiire. Kommenteerib Märjamaa koguduse õp Illimar Toomet.

2024. aasta lõpus täitus viis aastat riigi poolt rahastatud hingehoiuteenuse programmi suuremates üldhooldekodudes. COVID-19 pandeemia alguses ajutise kriisileevendusmeetmena käivitunud hingehoiprojekt lõppes 2024. aasta detsembris. Nõunik-kaplan Katri Aaslav-Tepandi kirjeldab tehtut ning selgitab, milline on väljavaade jätkata hingehoiuteenusega eakatele.

Saaremaa, Muhu ja Ruhnu vallavolikogu esimeestest koosnev komisjon otsustas nimetada Saaremaa aasta inimeseks Saare-Lääne piiskopkonna piiskopi Anti Toplaane.

„Meie riigi loomine ei olnud ainult võimekate isikute võit, vaid palve vastus ja meie rahva ennastohverdava töö vili,“ kinnitab lehejutluses piiskop emeeritus Tiit Salumäe ja lisab: „ilma Jumala abi ja armuta ei oleks see olnud võimalik“.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 19. veebruar 2025 Nr 7