Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 29. jaanuaril Issanda aastal 2025

Lisaks vaimulike konverentsi ülevaateartiklile saab digilehes osa kahest videouudisest. Üks annab toimunust videopildi vahendusel ülevaate ja teine keskendub aasta vaimulikuks valitud Mart Jaansonile. Veel salvestas Eesti Kirik mulluse aasta vaimuliku Toomas Nigola peetud lauakõne „Et aasta oleks vaimulik“ ja õp Tõnis Kargi kontserdi vaimulike konverentsi pidulikul õhtusöögil ja Saarte praostkonna vaimulike laulu konverentsi teise päeva hommikul Tartu Jaani kirikus.

„Kümme aastat tagasi pühitseti küünlapäeval piiskopiks ja seati peapiiskopi ametisse Urmas Viilma. Kui Jumal lubab, tahame tulla ka sel küünlapäeval, 2. veebruaril kl 17 Tallinna piiskoplikku toomkirikusse seda päeva meenutama ning paluma austatud peapiiskopile ja kallile vennale Jumala rohket õnnistust ja armu, tervist ja Püha Vaimu häid ande,“ alustab juhtkirja piiskop Ove Sander.

Tagasivaade peapiiskopi kümnele ametiaastale on ka suure loo teema, milles peatoimetaja Liina Raudvassar peapiiskoppi usutleb. Saame teada, milliseid sündmuseid või teemasid usutletav esile tõstab, mida oma teekonnal on kogenud n-ö külma dušina, kuidas näeb enda arengut teoloogina, mida plaanib teha sabati kuudel jpm.

23. jaanuaril peetud korralisel Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) töökoosolekul valisid liikmeskirikute esindajad tagasi 2022. aastal esmakordselt valitud juhatuse. Presidendina jätkab EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Käesoleva kalendriaasta teemaks on Eesti Kirikute Nõukogu valinud „Tunnistatud usk“ ja sellega soovitakse tähistada erinevaid kirikuid ühendava Nikaia usutunnistuse 1700. aastapäeva.

28. jaanuaril tähistatakse Aquino Thomase 800. sünniaastapäeva. Püha Thomase juubeliga alustati aga juba kaks aastat tagasi: 2023. aastal täitus 700 aastat Thomase kanoniseerimisest ja eelmise aasta märtsis möödus 750 aastat Inglidoktori surmast. Kirjutab Sven-Olav Paavel.

SA Läänemaa ja Eesti Kultuurkapital jagasid Lääne praostkonna Martna kogudusele rohkelt tunnustust ja tähelepanu. Õp Küllike Valk ütles Eesti Kirikule, et oli pisarateni liigutatud tunnustusest.

„Viisime koguduse rahvaga möödunud suvel Pakri kabelisse altari koos selle kohale kinnitatava raskest rauast krutsifiksiga ja pidasime seal ka esimese altariteenistuse pärast Nõukogude okupatsiooni,“ jagab Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse abiõpetaja Tõnis Kark Eesti Kirikule.

„Minu viimase aja põnev avastus on olnud selline nähtus nagu Joona kompleks. Esialgu kõnetas see mind, kuna tegu on prohvet Joona järgi nimetatud psühholoogilise seisundiga. Natuke enam süvenedes sain aga aru, et Joona kompleks on mingis ulatuses tuttav mulle iseenda elust ning samuti kohtan seda sageli oma töös abivajajatega,“ kirjutab hingehoiuveerus hingehoidja Kaili Särg.

2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ja selle tähistamine algab 30. jaanuaril. Eesti Kiriku kolumnist, kirjanik Loone Ots kirjutab sel puhul raamatutest rõõmu ja nukrusega.

Läbi kahe lehenumbri ilmub järjelugu „Keel kannab hällist hauani“, mis on teoloogiadoktor Randar Tasmuthi ettekanne „Eesti keeles omandatav haridus – kus on sinu koht elus?“, mille autor pidas konverentsil „Eestikeelse hariduse eesmärk tänapäeval“.

Pildipalve on teinud Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud Urmas Nõmmik, pühapäeva teemat avab jätkuvalt Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov ja avaldame peapiiskop Viilma kümme aastat tagasi küünlapäeval peetud jutluse.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 29. jaanuar 2025 Nr 4