EELK kirikuvalitsuse 7. jaanuari istungil otsustati algatada 2025. aastal üldkiriklikud teoloogilised arutelud teemadel „Piibli autoriteet ja tõlgendamine“ ning „Luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus“. Miks väärivad just need teemad esimestena arutelu alla võtmist?

Teemade esialgne ajakava oli kindlaks määratud juba teoloogilise arutelu strateegias, mis eelmise aasta märtsikuus piiskoplikus nõukogus heakskiidu sai. Ühe muudatuse kirikuvalitsus teoloogia- ja hariduskomisjoni ettepanekul siiski tegi: kui esialgses ajakavas oli ette nähtud, et 2025. aastal algatatakse arutelud teemadel „Piibli autoriteet ja tõlgendamine“ ning „Loodu hoidmine ja pühadus“, siis strateegiat sinoditel tutvustades ja tagasisidestades tehti ettepanek tõsta „Luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus“ esimese kahe teema hulka. Järele mõeldes tundus see väga loogiline: kui Pühakiri on kristliku teoloogia ja kiriku elukorralduse alus, siis õigeksmõistuõpetus on omakorda luterliku teoloogia ja maailmamõistmise kese. See, kuidas me mõistame ja tõlgendame Pühakirja ning mida tähendab meie jaoks luterlik teoloogia laiemalt ja õigeksmõistuõpetus konkreetsemalt, hakkab suures osas määrama kogu meie teoloogilist mõtlemist ning kiriku elukorraldust. Nende teemadega suhestumine annab meile võtme paljude teiste teemade käsitlemiseks.

Üldkiriklike teoloogiliste arutelude teemarühmad kinnitati järgmiselt: „Piibli autoriteet ja tõlgendamine“ (Randar Tasmuth – esimees; Jaan Lahe, Urmas Nõmmik, Marek Roots); „Luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus“ (Tauno Teder – esimees; Matthias Burghardt, Robert Bunder, Thomas-Andreas Põder). Millistel alustel on need teemarühmad kokku pandud?

Ettepanek teemarühmade koosseisu osas tuli teoloogia- ja hariduskomisjonilt. Teemarühmi kokku pannes on üheltpoolt arvestatud liikmete akadeemilist kompetentsi vastavas valdkonnas (kaasatud on EELK kõige silmapaistvamad ja suurema kogemuste pagasiga teoloogid nii piibliteaduste kui luterliku dogmaatika valdkonnas – Põder, Tasmuth, Nõmmik, Lahe), teisalt aga ka praktilise kirikutöö, piibliõpetuse ja oikumeenilise dialoogi kogemusi (Teder, Roots, Burghard, Kibur). Nii et lihtsustatult öeldes on töörühmades nii teoreetikuid kui praktikuid kui ka neid, kes ühendavad endas mõlemad valdkonnad.

Kinnitati ka üldkiriklike teoloogiliste arutelude teemarühmade lähteülesanded. Kuidas teoloogiliste arutelude protsess nüüd edasi hakkab kulgema?

Teemarühmad peavad nüüd tööle hakkama, et valmistada ette juhendmaterjal ja tekstid aruteludeks. Siis saab hakata nende põhjal arutelusid läbi viima. Suuremad arutelud on kavandatud sügisel toimuvateks piiskopkondade sinoditeks, samuti on kavas korraldada novembris üks avalik konverents nende teemade üle arutlemiseks. Jooksvalt ja informatiivselt käsitleme aruteluteemasid ka praostkondade sinoditel, konverentsidel ja piiskoplikus nõukogus. Kokku tuleb veel leppida, kuidas kaasata arutelude toimumisse kogudusi, kiriku allasutusi ja kiriklikke meediakanaleid. Kogu protsessi koordineerib teoloogia- ja hariduskomisjon ning selle sekretär dr Priit Rohtmets, kellele soovin selleks palju jõudu, tarkust ja õnnistust.

Vaata ka:

• EELK konsistooriumi 7. jaanuari istungil otsustatust, e-Kirik 08.01.2025