Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. 1Jh 2:8

Kristuse ilmumise püha (ld dies epiphaniae domini- Issanda Ilmumine) on ristikoguduse üks vanemaid pühasid, mille ajalugu ulatub jõuludest kaugemale. Lääne kiriklikus traditsioonis on ilmumispüha teemaks Idamaa tähetarkade külaskäik Petlemma selleks, et avaldada austust juutide vastsündinud kuningale. Targad tulid paganarahvaste keskelt ja nende külaskäik Jeesuslapse juurde annab piltlikult edasi Jumala plaani, et Kristus on maailma valgus kõigile rahvastele.

Idamaa tähetargad

Idamaa tarkadest räägib ainsa ajaloolise allikana üksnes Matteuse evangeelium. Seal öeldakse, et „Jeruusalemma tulid idamaalt targad“ last kummardama. Kreekakeelses originaaltekstis kasutatakse sõna „magoi”, mis tähendab peamiselt tähtede järgi ennustajaid. Ka salapärase tähe keskne roll jutustuses toetab arusaama, et targad olid tõenäoliselt pärsia astroloogid. Pühakirjas ei ole juttu ei ole nende arvust, rahvusest, religioonist ega kuninglikkusest.

Evangeeliumi kohaselt tuli Jeesus maailma eelkõige nende pärast, kes ei tunne end usu asjatundjatena. Ehkki kohalikele kirjatundjatele oli teada, et Messias sünnib Petlemmas, ei otsinud nad teda. Küll aga tegid seda paganad, kes tähtede järgi ennustasid ja asusid pikale ja ohtlikule teekonnale, et olla ime tunnistajaks ning anda vastsündinud Lunastajale au. Kohale jõudes tunnistasid ennustajad, et Messias on hoopis teistsugune, kui nad olid oodanud: abitu laps keset tohutut vaesust. Me võime õppida neilt tarkadelt intellektuaalset alandlikkust, valmisolekut kuuletuda Jumalale ja käia Kristuse leidmiseks läbi vaevaline tee.

Kolm kuningat

Tuntud legend kolmest kuningast tekkis mõnevõrra hiljem, umbes kuuendal sajandil. Selle kohaselt tõid kulda, viirukit ja mürri Süüria, Pärsia ja Etioopia kuningad Caspar, Melchior ja Balthasar. Mitmel pool kirjutatakse tänaseni vana kombe kohaselt uksele kodu kaitseks kolme kuninga eesnimetähed CMB, mis on ühtlasi lühend ladinakeelsest palvest Cristus mansionem benedicat – Kristus õnnistagu seda maja. Aja jooksul hakati kolme tarka seostama ka kolme maailmajaoga (Euroopa, Aasia, Aafrika), rahvaste ja kultuuride mitmekesisusega, rõhutades, et Kristus tuli kõigi rahvaste päästmiseks.

Tõlgendus, et külalised võisid olla kuningad, on tulnud Vana Testamendi 92 Psalmist, kus kirjeldatakse saabuva õiglase kuninga valitsemist, kellele Jumal annab kohtumõistmisõiguse ja kellele „Tarsise ja saarte kuningad toovad ande; Seeba ja Seba kuningad maksavad maksu. Ja teda kummardavad kõik kuningad; kõik paganarahvad orjaku teda!“ (Ps 92:10-11).

Rikkaliku sisuga päev

Ajaloo jooksul on 6. jaanuar kandnud erineva sisuga kristlikku sõnumit. Juba 4. sajandil tähistas idakirik sel kuupäeval Jeesuse sünnipüha. Osa õigeusukirikuid jätkavad seda traditsiooni tänaseni. Kirik on tähistanud seda päeva ka kui Kristuse ristimispüha. Siis on meenutatud Jeesuse ristimist Jordani jões Ristija Johannese poolt.

Kolmekuningapäeva on nimetatud ka paganate jõulupühaks, sest hommikumaa targad olid võõra religiooni ja kultuuri esindajatena paganad. Nõnda tähistati enne II maailmasõda Eestis seda päeva ka kui välismisjoni püha.

Piiblitekstid ja palve

Tänased piiblilugemised: Ps 72:1–3,8–12   Js 60:1–6   Ef 3:2–9   Mt 2:1–12

Me palvetame: Jumal, meie taevane Isa, Sinu täht juhatas Hommikumaa targad sõime juurde ja Sa ilmutasid neile oma Poega. Juhi ka meid, nii et me usus Tema kui oma Issanda ära tunneme ja seeläbi viimaks Sinu kirkust näeme. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.

1