Kuidas läheb EELK üle ühtsele peajumalateenistuse korrale?

EELK-s jõustub käesoleva aasta 30. novembril, uue kirikuaasta alguses, ühtne peajumalateenistuse kord, mis muudab kiriku ühtsemaks, selgitab piiskop Marko Tiitus ajalehele Eesti Kirik antud intervjuus.

Senini on EELK-s kehtinud kaks paralleelset liturgilist korda: 1951. aasta agenda ja 2009. aasta kirikukäsiraamat, mistõttu jumalateenistused võivad erinevates kogudustes märgatavalt erineda. Piiskop Tiituse sõnul ei tähenda uuendus mitte täiesti uut liturgilist korda, vaid kombinatsiooni senistest, säilitades parima mõlemast traditsioonist.

Peamiste muudatustena toob piiskop välja jumalateenistuste ühtlustumise, mis lihtsustab erinevates kogudustes osalemist ning vaimulike ja organistide asendamist. Samuti peaks uus kord lõpetama aastakümneid väldanud vaidlused “uue” ja “vana” liturgilise korra vahel, luues kirikus suuremat ühtsust. Muudatuste ulatus sõltub konkreetsest kogudusest – mõnes muutub vähe, teistes aga tuleb kohaneda rohkemate muudatustega. Suurimad muutused ootavad neid kogudusi, kus seni pole järgitud kumbagi ametlikku jumalateenistuse korda.

Ettevalmistustööna koostab jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon erinevaid abimaterjale kogudustele, sealhulgas jumalateenistuse korra, manuaalid organistidele ja vaimulikele ning planeeritakse ka õppevideo loomist. Piiskopi sõnul on ühtlustatud korrale üleminek olnud vaimulike konverentsil väga üksmeelselt toetatud ning kuigi jumalateenistused ei muutu täiesti ühetaolisteks, väheneb kirevus märgatavalt. “Ühine tunnistus, ülistus ja palve liidab meid Jumala ja üksteisega. Jumalateenistus ei ole eeskätt tekst, kord või reeglistik, vaid sündmus, kohtumine kolmainu Jumala ja koguduse vahel,” rõhutab piiskop Tiitus.

Kaanefoto: Toomas Nigola