Lõppenud nädalavahetusel, 1.-2. märtsil, toimusid Narvas mitmed pidulikud sündmused, millega tähistati Soome-Ugri kultuuripealinna tiitli jõudmist Narva.

Tiitlit on jagatud kümmekond aastat ning Eesti paikadest on seda varem kandnud Obinitsa ja Abja-Paluoja. Soome-Ugri kultuuripealinnade valimise algatajaks oli 2014. aastal Oliver Loode. Selle ettevõtmisega püütakse teadvustada ja tugevdada Soome-Ugri ja Samojeedi rahvaste identiteeti ning samas luua koostöösidemeid.

Narva Keskraamatukogus avati näitus “Pühakiri soome-ugri rahvaste keeltes”.

Sündmusterohke nädalavahetuse kulminatsiooniks oli pühapäevane, soome-ugri keeltes peetud kontsert-jumalateeistus Narva Aleksandri kirikus, mille olid ette valmistanud kohalikud vaimulikud Urmas Karileet ja Vladimir Patuhtin. Jumalateenistusel jutlustas piiskop Ove Sander, kes andis ülevaate Soome-Ugri kultuuripealinnade tavast ning tõi esile mitmeid sidemeid Narva ja ingersoomlaste vahel alates juba Rootsi ajast.

Piiskop meenutas tänus meie kiriku praoste Paul Saart ja Armand Leimanni ning piiskop Tiit Salumäed, kes andsid suure panuse ingerisoomlaste teenimisele ja sellega ka iseseisva Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku rajamisele. Erilisena tõi piiskop Ove välja õpetaja Elmar Kulli mälestuse, kes aastatel 1956-1962 pidas sellessamas kirikus soomekeelseid teenistusi, mis päädisid aga paraku kiriku sulgemise ja laohooneks muutmisega. Et piiskop jutlustas Matteuse evangeeliumi suurele misjonikäsule, mida loeti ette erinevates soome-ugri keeltes, kutsus ta inimesi osalema Issanda töös ja „tooma oma lapsi ja lapselapsi ristimisele ning andma neile oma elueeskujuga edasi Kristuse õpetust.“

Lisaks soome-urgri rahvaste muusikakollektiividele ja instrumentalistidele, sh Ingeri kiriku pastor Arvo Survole, teenis jumalateenistusel kaasa Narva ja Peipsiveere piiskop Latsarus ning Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson.

Vaata ka:

• Narvast sai soome-ugri kultuuripealinn, ERR 01.03.2025

1