Koguduste juhatuseliikmete konverents arutles Tartus kirikuhoonete, väärtuste ja kogukonnatöö üle

Koguduste juhatuseliikmete konverents arutles Tartus kirikuhoonete, väärtuste ja kogukonnatöö üle

EELK XVII koguduste juhatuseliikmete konverents tõi 13. ja 14. novembril Tartu Pauluse kirikusse ligi sada koguduste ilmikjuhti umbes viiekümnest kogudusest. Kahel päeval räägiti Eesti usulisest maastikust, kirikuhoonete korrastamisest, kõlbelistest väärtustest ning koguduse ja kogukonna koostööst. Konverentsi lõpus kuulutati aasta juhatuseesimeheks Haljala koguduse juhatuse esimees Margus Punane.

Konverents algas reedel jumalateenistusega Tartu Pauluse kirikus. Jutlustas ja pühitses armulaua piiskop Anti Toplaan, kaasa teenis Tartu praost Kristjan Luhamets ning armulaua jagamisel liitus emeriitpiiskop Joel Luhamets.

Kirjandusteadlane Maarja Vaino
Kirjandusteadlane Maarja Vaino

Peapiiskop Urmas Viilma andis pärastlõunal ülevaate Eesti usulisest maastikust ja kiriku väljakutsetest sekulaarses ühiskonnas. Kirjandusteadlane Maarja Vaino käsitles ettekandes „Kirjandus ja kõlbelised väärtused meie ühiskonnas“ kõlbelisi väärtusi Eesti kirjanduse ja kirjanike näitel. Peapiiskopi sõnul puudutab see teema ka kirikut, sest küsimus, millistele väärtustele ühiskond toetub ja kuidas neid järgmistele põlvkondadele edasi anda, on oluline kõigile.

Vaino sõnul mõjutab ilukirjanduse lugemine inimese ajutegevust. Kui lugeja samastab end mõne tegelasega, mõjub loetu talle nii, nagu oleks see juhtunud temaga endaga, ning rohkem lugevad inimesed tajuvad paremini ka teiste inimeste tundeid. Lapsed, kes veedavad palju aega ekraani ees, ei õpi teise inimese miimikast tundeid lugema. Teist inimest ei saa aga kõrvale panna nagu seadet või tehisaru. Kui inimene ei tule toime oma tunnetega, võib ka hea raamatu lugemine olla talle liiga raske kogemus.

Näiteid tõi Vaino Anton Hansen Tammsaare romaanidest „Põrgupõhja uus Vanapagan“ ja „Tõde ja õigus“ ning Viivi Luige romaanist „Ajaloo ilu“. Luige teos küsib, kes on inimene, kui ta loobub oma mälust ja traditsioonist, ning vastab, et ilma nendeta ei saa inimene õnnelik olla. Ettekandja sõnul ei tegele kaasaegne kirjandus enam nii palju inimeseks olemise põhiküsimustega ja see vähendab empaatiavõimet. Vaino ettekande lühiülevaadet saab lugeda Kuressaare koguduse kodulehelt.

Kuidas teha korda kõik Eesti kirikud?

Kirikufondi juhataja Janek Mäggi
Kirikufondi juhataja Janek Mäggi

Kirikufondi juhataja Janek Mäggi kõneles annetuskultuurist ja sellest, kuidas kaasata Eesti ettevõtjaid pühakodade taastamisse. Selline investeering ulatub tema sõnul kaugemale kui ühe inimese eluiga. Vähiravifondi ja Haigla laste toetusfondi ühe asutajana andis Mäggi nõu, kuidas seatud eesmärkideni jõuda, et ligikaudu sada korrastamist vajavat pühakoda saaksid korda ja inimesed saaksid neis ka tulevikus oma elu rõõmsatel ja kurbadel hetkedel koguneda. Viilma rõhutas, et kirikuhooned on ühtaegu pühakojad, kultuuripärand ja kohaliku kogukonna identiteedi kandjad ning nende hoidmine ei saa jääda ainult väikeste koguduste õlule.

Esimesel päeval arutati ka konverentsi kodukorra muutmist ja tutvuti Pauluse kiriku taastamislooga. Õhtul tutvustasid end aasta juhatuse esimehe kandidaadid ja vastasid osalejate küsimustele, misjärel toimus salajane hääletus. Päeva lõpetas õhtupalvus, mille sisustas ülistusmuusikaga Pauluse koguduse noortebänd Backstreet Paulus. Bänd on keskses rollis ka koguduse laupäevastel noorteõhtutel, kuhu koguneb üle 70 noore.

Kogudus ja kogukond

Laupäeval arutati laste- ja noortetööd ning koguduse ja kogukonna koostööd. Paneelvestluses osalesid Andres Lehestik Põlva kogudusest, mille asutatud kristlik kool seal tegutseb, Kaie Kensap Rapla kogudusest, Merje Parts Käru kogudusest, Riho Lutter Käina kogudusest, Carl Heinrich Pruun Pilistvere kogudusest, Jaana Maria Unga Mustamäe kogudusest ja Riivo Sinijärv Tallinna toomkogudusest.

Pilistvere koguduse noor juhatus peab üleval laagrikeskust ja noortekohvikut, kus kohalikud noored saavad esimese töökogemuse. Kogudus on rajanud laste mänguväljaku ning viinud ellu mitu PRIA projekti, näiteks puhta energia suunamine kogukonda ja eakate liikumisvõimaluste parandamine. Samuti seotakse kooli ja kogukonda kohaliku koguduse ajalooga.

Mustamäe kiriku piirkonnas elab umbes 68 000 inimest ja varem ei ole seal kirikut olnud. Koguduse ülesanne on teha end kogukonnas nähtavaks. Linnaosa valitsus tähistab kirikus olulisi tähtpäevi, kogudus korraldab tegevusi lasteaialastele ja eakatele, kontserte hea akustikaga saalis ja kunstinäitusi kiriku valgetel seintel. Kui kogudus kutsus koolilapsi jõuluprogrammi, oodati paari klassi, aga tuli üle kahesaja lapse. Ülestõusmispühade programmis osales juba üle 400 lapse. „Kogudus on püüdnud olla oma unistustes veidi julgem,“ kirjeldas Unga.

Tallinna toomkirik on üks linna vanimaid hooneid ning kogudus on seda linna ja annetajate abiga jõudumööda taastanud. Turistide ja palverändurite toodud tulu on kogudus suunanud Toomkooli toetuseks, et seal saaks pidada väikesi lastesõbralikke klasse. Riivo Sinijärve sõnul eelistab kogudus oma valikutes alati inimesi ning alles seejärel tulevad hooned ja nende ülalpidamine. Töö kogukonnaga tähendab tema sõnul tööd konkreetsete inimestega. Kuna ühiskond on kirikust suuresti võõrandunud, tuleb inimestele anda võimalus kirikut külastada, näiteks koolide kirikukontsertidel.

Unistused viie aasta pärast

Küsimusele, mis võiks olla koguduse unistus viie aasta pärast, vastas Põlva koguduse esindaja, et loodab ühiskonna taas omaks võtvat kristlikud üleminekutalitused. Rapla kogudus soovib, et inimene oskaks ja julgeks oma hädas koguduse poole pöörduda. Käru kogudus loodab tutvustada lastele kiriku olemust ja tegevust ning teha rohkem koostööd teiste kogudustega. Kevadel korraldati seal ühine ristitee rännak mööda olulisi kohalikke peatuspaiku.

Käina kogudus jagas Kassari klassikalise muusika kontserdil publikule trükist seitsme vooruse, seitsme surmapatu ja kümne käsuga. Pilistvere kogudus unistab kirikule keskaegse ilme andmisest ja töötajatest, keda kogudusel oleks vaja. Mustamäe kogudus soovib, et kirikus oleks nii palju tegevust, et tuled põleksid kogu aeg märgina sellest, et Jumal on kodus. Toomkoguduse soov on, et leerilaste arv kasvaks ja kogudusega liituks igal aastal 30 uut liiget.

Laupäeva kavas oli ka emeriitpiiskop Joel Luhametsa ettekanne „Mis on pühakoja pühadus?“. Konverents lõppes piduliku lõunasöögiga, kus kuulutati välja aasta juhatuseesimees ning tänati konverentsi korraldajaid ja juhatust.

Kirik ei ole ainult vaimulike vastutus

Peapiiskop Urmas Viilma sõnul on konverentsi üks olulisemaid sõnumeid see, et kirik ei ole ainult vaimulike vastutus. Kogudus on Kristuse ihu, kus igal liikmel on oma koht. Juhatuste liikmed kannavad sageli vabatahtlikult suurt vastutust koguduse majandusliku toimetuleku, hoonete korrashoiu ja igapäevase tegevuse eest. „See ei ole pelgalt haldustöö, vaid osa kiriku ühise kutsumuse täitmisest,“ kirjutas Viilma.

Peapiiskop tänas koguduste juhatuste esimehi ja liikmeid ning konverentsi korraldusmeeskonda eesotsas Andre Mägi, Aino Saavaste, Triinu Piheli ja Juhan Põlluga. „Meie kirik on seda tugevam, mida enam suudame ühiselt vastutust kanda, üksteist toetada ning hoida silme ees põhjust, milleks kirik olemas on – kuulutada evangeeliumi ja teenida inimesi Kristuse eeskujul,“ kirjutas ta.

Fotod: Urmas Viilma ja Anti Toplaan


Vaata ka:

Meeldib 1