Piiskoplik nõukogu otsustas uuest kirikuaastast üle minna ühtsele peajumalateenistuse korrale

EELK piiskoplik nõukogu otsustas oma 17. veebruaril 2025 toimunud istungil kehtestada alates uuest kirikuaastast EELK-s korraliste jumalateenistuste (missa ja sõnajumalateenistuste) ühtlustatud korrad. Samuti saadi ülevaade vaimulike aruandluse küsimustikust ning arutati ka võimalikke muudatusi vaimulike emerituuri siirdumise reeglites.

Ühtlustatud jumalateenistuse korra on koostanud EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon EELK konsistooriumi ülesandel. Selle aluseks on EELK Agenda (1951) ja Kirikukäsiraamatu (2009) peajumalateenistuse korrad. Kõnealuse jumalateenistuse korra sõnalise osa kiitis heaks EELK vaimulike konverents heaks juba 24. jaanuaril 2024.

Nüüd piiskopliku nõukogu heakskiidu saanud jumalateenistuse kord sisaldab sõnalisele osale lisaks ka koguduse poolt lauldavaid jumalateenistuse osi koos nootidega. Ühtlustatud jumalateenistuse korraga saab kasutada nii Agenda (1951) kui ka Kirikukäsiraamatu (2009) armulauapalveid, proopriumi (algussalm, psalm, kollekta, Kyrie-litaania, prefatsioonipalve) ja kirikupalveid.

Liturgia, kirikumuusika ja teoloogilise hariduse eest vastutav piiskop Marko Tiitus ütles, et tänane piiskopliku nõukogu otsus on loomulikuks jätkuks varasematele piiskopliku nõukogu ja vaimulike konverentsi otsustele. „Oleme astumas suurt sammu oma kiriku liturgiliste praktikate ühtlustamise ja korrastamise suunas. Ühtlustamine ei tähenda, et igal pool peaks peetama jumalateenistust täpselt ühtmoodi. Uus ühtlustatud kord pakub valikuvõimalusi ning endiselt on ruumi kohalike tavade jaoks. Kuid ühtlustatud korra kasutuselevõtmisega ületame vastuolu Agenda ja Kirikukäsiraamatu kasutajate vahel ning anname võimaluse parema osa säilitamiseks ja kombineerimiseks mõlemast,“ tõdes Tiitus.

Ühtlustatud peajumalateenistuse kord on kavas redigeerida ja kujundada ning anda välja kirikulistele kasutamiseks mõeldud vihikutena hiljemalt sügiseks. Samuti tuleb jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjonil koostada ühtse peajumalateenistuse korra versioon, mis sisaldab liturgi ehk vaimuliku jaoks mõeldud tekste, ning neljahäälne viisiraamat organisti jaoks.

Ühtlustatud peajumalateenistuse kord võetakse piiskopliku nõukogu otsuse kohaselt kõigis EELK kogudustes kasutusele alates esimesest advendipühapäevast (30.11.2025).

Vaimuliku aruanne on abiks piiskoppidele

EELK vaimuliku aruande esitamise kohustuse sätestab kirikuseadustik. Kirikuvalitsus on otsustanud, et nimetatud aruanne koosneb kaheksast küsimusest. Kõigi peaküsimuste juures on refleksiooni toetamiseks terve rida abistavaid küsimusi, mida aruandja saab soovi korral järgida. Aruanded ei ole avalikud, vaid neid saab lugeda ainult aruandva vaimuliku oma piiskop. Piiskopid hakkavad oma vaimulikega regulaarselt läbi viima ka arenguvestlusi ning vaimulike poolt esitatud aruanded on piiskoppidele abiks nende vestluste ettevalmistamisel.