
Pühalepa kogudus tähistas Lauritsapäeval 770. aastapäeva rikkaliku vaimuliku ja kultuuriprogrammiga
Hiiumaal Pühalepas tähistati laupäeval, 10. augustil koguduse ning kihelkonna asutamise 770. aastapäeva. Päev tõi kirikusse ja kirikuhoovi rohkelt rahvast, kavas olid pidulik jumalateenistus, ajalooline ettekanne ja uue muusikateose esmaettekanne.

Päev algas külaliste vastuvõtuga Käina Tuuletorni juures, kus Saaremaalt saabunud külalisi tervitas Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja. Piiskop Anti Toplaane sõnul arutati kohtumisel kohalike vaimulike ja vallavanemaga kiriku ja omavalitsuse koostööd: Reigi kalmistu haldamist, valla võimalusi toetada Hiiumaa koguduste projektide omaosalust ning ajaloolise Käina kiriku varemete tulevikku ja kasutusvõimalusi.
Kuna Käina Martini kirik on alates Teisest maailmasõjast varemetes, peab kogudus teenistusi Lootuse tänaval asuvas kogudusemajas, mis on hiljuti saanud uue katuse ning läbinud sisetöid. Aastapäevapäeva eel ja ajal kõlas muusika: kirikus harjutas õhtuseks kontserdiks Kärdla kiriku kammerkoor ning kabelis esines Pühalepa naiskoor Anna.
Pidulikul aastapäeva jumalateenistusel teenis piiskop Anti Toplaan koos Pühalepa koguduse õpetaja Triin Simsoni ning Kärdla ja Reigi koguduste õpetaja Kristjan Simsoniga. Lauluga teenis naiskoor Anna ja orelil mängis Siiri Rüütelmaa. Jumalateenistuse lõpus tervitas kirikulisi oma sõnavõtuga vallavanem Hergo Tasuja. Pärast ühisfotot kiriku peaportaali ees ootas osalejaid kirikuhoovis kaetud kohvilaud.
Seejärel kutsus koguduse õpetaja külalised tagasi kirikusse, kus ajaloolane Juhan Kreem pidas ettekande Saksa ordu ajaloost ja tegevusest Saare-Lääne piiskopkonna aladel ning laiemalt Eesti-, Liivi- ja Läti aladel. Kreemi sõnul võis Pühalepa kihelkonnas teeninud ordupreester kuuluda veel 15. sajandi keskel Ordu halduskeskuse Maasilinna vaimulike nimekirja.
Päeva kulminatsiooniks tuli Kärdla kiriku kammerkoori esituses esmaettekandele Kärdla muusikakooli õpetaja Siim Liiki Missa, milles oli kasutatud elektroonilise flöödi kõlamaailma. Helilooja on teose loomisel saanud inspiratsiooni Pühalepa kiriku idaakna vitraažist. Hiiumaa vanim koor – Kärdla kiriku kammerkoor – tähistab septembris oma 170. aastapäeva; koori dirigeerib Hendrik Üksvärav.
Pühalepa kiriku esist ilmestab suve lõpust alates Hiiumaa Vabadussõja mälestusmemoriaal: kiriku sissepääsu lähistele on toodud kompositsiooni põhiosa ning umbes 1500 Vabadussõjas osalenud hiidlase nimetahvlid, mida käiakse lähemalt ja kaugemalt uudistamas. Memoriaali avamine on kavandamisel 2026. aastaks.
Fotod: piiskop Anti Toplaan