Olen viimastel aastatel umbes sel ajal esitanud endale küsimuse, miks tasub otsustada EELK Usuteaduse Instituuti (UI) õppima tulemise poolt. Ehk teisisõnu, mis oleksid need eelised ja argumendid, mis räägiksid UI-s õppimise kasuks?

Minu vastused sellele küsimusele on aastate lõikes mõnes osas samad, kuid huvitaval kombel samas ka päris erinevad. Samaks on jäänud see, mis on ühine mistahes õppimisele: see annab kindlasti teadmisi, arendab meie mõtlemisvõimet ning ühtlasi saame juurde oskusi ja vilumusi, mis on möödapääsmatult vajalikud tööks valitud erialal. Kuid samas on ka olemas 2025. aasta vastuvõtu „eriosa“, millele järgnevas lühidalt viitan.

Järgnevad mõtted tõukuvad selle pühapäeva evangeeliumist (Lk 5:1–11). 6. nelipühi-järgne pühapäeval pühitseme apostlite püha ning selle evangeelium toob meie ette loo Peetruse kutsumisest tema igapäevatöö juurest Jumala riigi tööle, loo sellest, kuidas kogenud kalamehest tegi Jeesus „inimeste püüdja“.

Siit ka esimene mõte UI-sse tulemiseks – UI haridus, olles küll akadeemiline, on samas selgelt „väljundipõhine“ ning selleks on töö Issanda kirikus. Kas see väljendub ordineeritud teenimises või oma igapäevase töö kõrval kiriku töös abiks olemises, on Issanda otsustada ja kutsuda. Oluline on, et see on töö inimestega, nende „püüdmine“ Jumala armastuse, õnnistuse ja igavese elu „võrkudesse“, mis annab harukordse õnnistuse ja mõtestatuse iga inimese elule, kes on kuulnud Issanda kutset ja sellele järgnenud.

Selles samas loos on üks väga omapärane, kuid samas ootuspärane tunnistus: Peetrus palub Issandal tema juurest lahkuda, sest „ta on patune mees“. Esmalt tahaksime küllap selle väite vastu protestida, sest loogiline olnuks ju hoopis see, et kui käes on selline kalasaak, siis pidanuks ta Jeesust veel eriliselt paluma, et Ta jääks tema ja ta kaaslaste juurde. Kuid Peetrus palub Tal lahkuda. Ta teeb seda põhjusel, et Pühaga kokkupuude toob alati esile meie patu, poolikuse ja vastuhaku. Ent nagu teame, oli hiljem just tema see, kes tundis Jeesuses ära Issanda ning ütles, et meil polegi kuhugi minna, sest vaid Jeesusel on „igavese elu sõnad“ (Jh 6:68).

Minu jaoks on siin seos see, et õppimine UI-s puudutab sügavalt meie hinge. See toob esile nii meie patu, aga enamgi veel armu, ning sellisena uuendab meid päev-päevalt Issanda sarnasuseks. UI muudab ja kujundab meid isiksustena ning seepärast peavad lõpetajad teda oma Mater Spiritualis‘eks.

Kui nüüd UI suunab tööle, mis pakub meile tõelist rahuldust, ning selleks tööks ettevalmistus toob kaasa positiivseid muudatusi meie hinges, siis on arusaadav, et see kõik juhtub kaasõppijate kontekstis, õdede ja vendade keskel. Kristlus usuna ning selle edasikandmise tööks ettevalmistamine on küll individuaalne, aga samas toimub see suuresti ikkagi üheskoos. Seda „üheskoos“ olemist iseloomustab kõige paremini kreekakeelne sõna koinonia, mis väljendab imelist vastastikust ühtekuuluvust, kokkukuuluvust ja koostegutsemist, mille aluseks on loomulikult meie osadus Issandaga. Et see nii on, seda on paljud UI lõpetajad väljendanud sõnadega, et „ma leidsin UI-st endale palju uusi sõpru“ ning et see sõprus jääb alatiseks püsima ja on vastastikuseks toeks meie edaspidises elus ja teenimises.

Kindlasti on veel palju muudki, miks tasub tulla õppima sellesse pisut müstilise kuvandiga Eesti vanimasse erakõrgkooli, mis on leidnud aseme Tallinnas Püha Vaimu kiriku keskaegses hospiitsis. Majja, mis on näinud läbi sajandite valu ja kannatust, kuid enamgi veel armu, hoolitsust, headust, lootust ja Issanda õnnistavat lähedalolu, mis on selgelt kogetav ka täna, Issanda aastal 2025.

Soovin kõigile kuuljat kõrva ja avatud südant Issanda kutsele ning Peetruse julgust tulla Tema järele ja anda oma elu Issanda teenistusse. Tere tulemast UI-sse!

+Ove Sander
EELK Usuteaduse Instituudi rektor

Vaata ka:

• EELK Usuteaduse Instituut kutsub õppima!
  Sisseastumisdokumentide vastuvõtt tasemeõppesse 4. – 19. augustini 2025. 
  Sisseastumisdokumentide vastuvõtt preestri- ja diakonikoolitusele 10. – 20. augustini 2025.

2