Uut kalendriaastat algame Jeesuse nimes

Kõik, mida te iial teete sõnaga või teoga, seda tehke Issanda Jeesuse nimel, Tema läbi Jumalat Isa tänades! (Kl 3:17)

1. jaanuar on jõulupüha oktaav – kaheksas päev, nädala möödudes peetav järelpüha. Kirikliku tähenduse on ta saanud juba enne, kui seda hakati tähistama kalendriaasta vahetumise päevana.

Uusaasta ehk nääripäev on Jeesuse ümberlõikamise ja nimepaneku päev. Piiblitekstid räägivad Jeesuse nime tähendusest. Nimi „Jeesus” tähendab „Issand on abi, Issand päästab”. Ühtegi teist nime ei ole meile päästeks antud. Sellele nimele on kindel loota nii uut kalendriaastat alates kui ka igal muulgi päeval.

1. jaanuar kui jõulupühade oktaav meenutab meile, et Issanda sündimise pühad olid kõigest nädal tagasi. Jõulud on nii suur ja oluline asi, et me ei tohiks neid liiga ruttu unustada ega liiga kärmelt argielu melu juurde tagasi pöörduda. Nagu “Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud” (Lk 2:20), nii tasub meilgi võtta aega, et tunda rõõmu ja kiita Jumalat selle eest, et ta jõuludel prohvetite tõotused täitis ning meile Lunastaja läkitas.

Me palvetame: Kõigeväeline Jumal, Sinu ainus Poeg lõigati ümber käsuõpetuse kohaselt kaheksandal päeval pärast sündimist ja Talle anti nimi üle kõigi nimede. Kingi meile armu kanda ustavalt Tema nime, teenida Teda Vaimu väes ja kuulutada Teda maailma Päästjana, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.