Eesti Kalmistute Liit pidas Tallinnas oma esimese infopäeva

Eesti Kalmistute Liit pidas Tallinnas oma esimese infopäeva

Eesti Kalmistute Liidu esimene infopäev tõi teisipäeval, 15. septembril Põhja-Tallinna Kogukonnamajja kokku 54 esindajat kohalikest omavalitsustest, kogudustest, riigiasutustest ning kalmistuhalduse, ettevõtluse ja pärandivaldkonna hulgast. EELK peapiiskopi ja Eesti Kirikute Nõukogu presidendi Urmas Viilma tervituse andis edasi piiskop emeeritus Tiit Salumäe.

Liit loodi mullu novembris

MTÜ Eesti Kalmistute Liit loodi 2025. aasta novembris, et tuua kalmistuvaldkonda selgust, ühtseid tavasid ja läbipaistvust. Liidu andmetel on Eestis 376 kalmistut, valdkonnaga on seotud 79 kohalikku omavalitsust ja üle 150 ettevõtte.

Kalmistute ajalugu Eestis ulatub sajandite taha. XVIII sajandist hakati rajama eraldi kalmistuid ning sajandite jooksul on nendega tegelenud kohalikud omavalitsused, kogudused ja matuseplatside omanikud.

Infopäeval oli kohal 54 esindajat kohalikest omavalitsustest, kogudustest, riigiasutustest, kalmistute haldajate ja töötajate, ettevõtjate ning kultuuri- ja pärandivaldkonna hulgast. Kogudusi esindasid muu hulgas EELK Kuusalu, Käsmu, Vahastu, Hargla ja Rapla Maarja-Magdaleena koguduse inimesed.

Ettekanded kalmistute haldamisest, kultuurist ja ettevõtlusest

Päeva juhtis Hannes Hermaküla. Esimese ettekande pidas Eesti Kalmistute Liidu juhatuse liige Gerli Palgi, kes kõneles liidu loomise põhjustest ja eesmärkidest.

Folklorist ja kultuuriloolane Marju Kõivupuu kõneles teemal „Kalmistud ja kalmistukultuur: kas vabaõhumuuseum ilmalikkuse ja religioossuse teljel?“. Ettekanded pidasid ka Iris Kreen, Kristjan Vaino ja Oliver Orro.

Matusekultuuri sümpoosion peeti toomkirikus 2023. aastal

Piiskop emeeritus Tiit Salumäe andis infopäeval edasi peapiiskop Urmas Viilma tervituse ja soovis Eesti Kalmistute Liidule õnnistust. Ta meenutas ka esimest matusekultuuri sümpoosioni, mis toimus 2. märtsil 2023 Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus.

Sümpoosion korraldati EELK ja Muinsuskaitseameti koostöös ning seal käsitleti matuse teoloogiat, surmakultuuri, matusekombestikku ja kolumbaariume ning kalmistute pärandit. Ka seal pidas ettekande mh seekordne kõneleja Marju Kõivupuu.


Vaata ka: