Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 14. jaanuaril 2026

12. jaanuaril selgusid palvepaarilised neile 62 kogudusele, kes avaldasid soovi sel aastal osaleda eestpalvekoguduste projektis.

Sada aastat tagasi Rakvere kirikusse vendade Kriisade poolt ehitatud orelit hoiab täna kontsertorelina korras Rakveres orelitöökoda pidav Haanja meistrite järeltulija Hardo Kriisa.

Kas luterlik ärkamine on (endiselt) võimalik, küsib juhtkirjas EELK Misjonikeskuse juhataja Esa Luukkala. Ajalooliste teguritega ei ole võimalik seletada, miks toimub kuskil vaimulik ärkamine ja teises kohas seda ei toimu, vahendab autor Helsingis teoloogiakonverentsil kuuldud mõtet.

Jeesuse rahva kestvast rännakust dr Randar Tasmuthi äsja huvilisteni jõudnud raamatus „Algkristlus. Jeesus-rahvas ja algkogudus Iisraelis ning rahvaste seas“ kirjutab kolumnist Vallo Ehasalu.

Piibel on kõiki kristlasi ühendav Pühakiri, tuletab meelde piibliteadlane Randar Tasmuth ja lisab, et see on korraga nii teaduslik tõsiasi, vaimulik seisukohavõtt kui uskliku inimese hinnang.

3. jaanuaril 50aastaseks saanud õp dr Thomas-Andreas Põder tunnetab kutset püüda parimal võimalikul viisil arendada usu(st) mõtlemist, sest „teoloogiata EELK ja teoloogiata Eesti on nürid, nõmedad ja ohtlikud“.

Kolmekuningapäeval, 6. jaanuaril sai õpetaja Marek Roots 50aastaseks. Samal päeval tähistas ta ka koos abikaasa Pirjoga 25. laulatamisaastapäeva. Nad kohtusid õpingute ajal Tartu Teoloogia Akadeemias ning on jäänud kokku ühises kirikutöös. (Digilehes)

Mis on luterlik identiteet ja õigeksmõistuõpetus, küsib toimetaja Kätlin Liimets Tauno Tedrelt, kes on sellenimelise töörühma esimees. Sissejuhatavalt märgitakse, et püstitatud küsimust võib nimetada luterliku DNA otsimiseks.

Endine Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru kirjutab Misjoniveerus: „Senise elu ja tööga toimunud muudatus on pakkunud uusi kogemusi. Näiteks nagu hetk, kus avastasin, et vaatan taevasse, imetlen selle sina ja pilvede sõudu. Mõtlesin, kuidas ma sedasi saan lihtsalt olla, et polegi kiiret kuhugi.“

Alates 6. jaanuarist kuni 5. märtsini on Tartu Linnaraamatukogu Tartu toas avatud näitus „Lauluraamatud“, mis tutvustab lauluraamatutrükkide mitmekesisust 165 aasta jooksul. Välja on pandud 17 teost aastatest 1793–1958.

Sihtasutus Malta Ordu Abistamisorganisatsioon Eestis käivitas uue vabatahtlike programmi Malta Kilp, mille eesmärk on teavitada telefoni- ja netipettuste ohtudest. Malta Ordu on katoliiklik organisatsioon, mis tegutseb 120 riigis.

Hiljutiste uuringute tulemusel on teatavaks saanud, et Tallinna toomkiriku Kuningakabeli uks, mis on valmistatud ajavahemikus 1378–1394, on Eesti vanim. Seni kuulus vanima ukse tiitel Tallinna linnamüüri Bremeni tornis asuvale uksele.

Sotsiaalministeeriumi peakaplan Katri Aaslav-Tepandi teeb sissevaate oma möödunud tööaastasse selles ametis. Oluliseks märksõnaks oli hingehehoid ja selle teenuse tagamine meie haiglates ja hooldekodudes. (Digilehes)

Tartu Ülikooli usuteaduskonna judaistika lektor dr Anu Põldsam valiti 20 teise ülikooli õppejõu seas hea õpetamise saadikuks, kellele omistatakse eeskujuks olemist ning kelle valimise aluseks oli hea õpetamisoskus ning ka teiste akadeemiliste töötajate arengu toetamine. 

Lehejutluse kirjutab Nõo kogudust teeniv õp dr Mart Jaanson, kes on EELK aasta vaimulik 2024.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 14. jaanuar 2026 Nr 2